EL ei saanud jälle hakkama: tehnoloogiahiidude maksustamine vajus mutta

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumine

FOTO: JULIEN WARNAND / EPA

Kuula artiklit

Eesti eesistumise ajal suure hurraaga alanud protsess Facebooki, Google’i ja teiste tehnoloogiagigantide õiglaseks maksustamiseks kõigis Euroopa Liidu riikides jõudis eile sinna, kuhu nad euroliidus tavaliselt ikka jõuavad – eri riikide huvid muutsid võimatuks milleski kokku leppida.

Euroopa Liidu rahandusministrite laual on Ecofin-nimelistel kohtumistel olnud mitu varianti, kuidas panna tehnohiidusid maksma õiglaselt makse kõigis liikmesriikides, kus nad tulu teenivad. Hetkel on nad loonud oma siinsed peakontorid soodsamate maksudega Iirimaale ning maksavad  maksud seal - kõik teised riigid imegu lihtsalt näppu.

Eesti ja Prantsusmaa on oma variantidega olnud seejuures vast suurimad uue  - füüsilisest asukohast sõltumatu - maksusüsteemi eestkõnelejad. Euroopa Komisjoni ettepanek ajutise maksusüsteemi kehtestamiseks pidi uue normina vastu võetama juba kuu aja pärast detsembris.

Sel nädalal tunnistas aga ka Prantsusmaa rahandusminister Brune Le Maire, et kõik plaanid tuleb edasi lükata ja leida selle asemel veelgi rahvusvahelisem lahendus. Tema Saksamaa kolleeg Olaf Scholz oli juba esmaspäeval öelnud, et Euroopa võiks lahenduse leidmisega edasi minna vaid siis, kui aasta või pooleteisega pole leitud mingit globaalsemat lahendust.

Rahandusministrite pilgud on nüüd pööratud hoopis OECD poole. Loodetakse, et hoopis see organisatsioon suudab USA tehnoloogiahiidude maksustamise osas leida kõigile sobiva kompromisslahenduse. Paljud skeptikud peavad sellist asjade käiku veelgi utoopilisemaks kui Euroopa Liidus kokkuleppele jõudmist - miks peaks tehnogigantide kodumaaks olev USA olema muudatustest huvitatud?

EL-i sees ongi loomulikult Iirimaa olnud kõige suurem muudatuste vastane. Argumendiks muu hulga see, et USA ettevõtete suurem maksustamine võiks pahandada Washingtoni.  Taani rahandusminister Kristian Jensen ütles aga AFP teatel otse välja, et ei digiteenuste maksustamise osas ta kokkuleppe võimalust ei näe.

Nii ongi mitmed riigid, näiteks Suurbritannia, Hispaania ja Itaalia, hakanud välja töötama siseriiklikke norme USA tehnoloogiaettevõtete tegevuse maksustamiseks.

Eesti täna siseriikliku digimaksu kavandamas pole. «Meie eelistus on algusest peale olnud, et EL-is, aga ka globaalsemal tasandil jõutakse võimalikult kiirelt ühiste digimajandust hõlmavate maksureegliteni, mis tagaksid kõigi ettevõtete võrdse maksustamise olenemata tegevusalast ja –kohast,» ütles Postimehele rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre.

Kohtumiselt naasnud rahandusminister Toomas Tõniste tõdes samuti, et «ministrite hulgas on digiteenuste maksustamise tehnilistes ja õiguslikes küsimustes vajalik veel täiendavalt tööd teha». Maksustamine on tema hinnangul alati tundlik teema, kus riikide erinevate huvide vahel tasakaalu leidmine nõuab tööd.

Küll aga ollakse tema hinnangul ühel nõul rahvusvaheliste maksureeglite ajakohastamise vajaduses.

«Praegu liigutakse selles suunas, et kehtima hakkaks üks ülemaailmne lahendus, mis kehtestatakse läbi OECD. Sellele omakorda eelneks vahepealse etapina digiteenuste ajutine maks EL-is,» ütles minister.

Tagasi üles