/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2018/11/08/11558510t1h5c88.png)
President Kersti Kaljulaidi hinnangul on viimane aeg hakata rääkima sellest, millised saavad tulevikus olema inimeste suhted, sealjuures seksuaalsed suhted, robotitega – mis on keelatud ja mis mitte.
Kaljulaid: aeg on rääkida seksist robotiga (video) (69)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«E-riigi eetika muutub iga päevaga järjest kriitilisemaks teemaks,» rääkis Kaljulaid täna Tallinnas peetaval e-riigi konverentsil UX tulevikku ja viitas esmajoones inimeste ja robotite kooseksisteerimisele.
«Kõige keerulisem küsimus minu jaoks on see, et kui meil on inimnäolised, inimkujulised robotid – mida nendega teha võib? Kas need asjad, mis on keelatud inimene-inimene suhetes – mõtleme kasvõi seksuaalsuhetele lastega – … kui meil on selline robot, masin – mida võib, mida ei või? Väga keerulised küsimused!» tõdes president.
«Kas teda võib lüüa, kas teda võib jalaga lüüa. Kuidas hakkab see mõjutama meie suhtumist teistesse inimestesse?» küsis Kaljulaid.
President tõdes, et inimestel on kujunenud ootus, et kui nad suhtlevad esemestatud algoritmi või algoritmi endaga, et see on keskmiselt tark.
«Aga ta ei ole. Peame hästi palju mõtlema sellele, kuidas me edaspidi, kui järjest rohkem ja rohkem meie keskel liigub, toimetab ja on neid esemeid ja asju, neisse suhtume, kuidas me neid kohtleme. Kuidas näiteks see, kuidas me neisse suhtume ja kuidas neid kohtleme, mõjutab meie omavahelist – ühiskonnana – toimimist,» rääkis Kaljulaid.
:format(webp)/nginx/o/2018/03/23/7714039t1h24c8.jpg)
Kaljulaidi hinnangul on ohtlik näiteks see, et üks keskmiselt intelligente robot, mis oskab midagi spetsiifilist teha, on inimesega suheldes keskmine autist. Robot on rumal ja ta ei oska sellega arvestada, millised ohud reaalses maailmas kaela sajavad.
Presidendi hinnangul on käes aeg, et neil teemadel – neist ohtudest ja riskidest – tuleb hakata rääkima.
Mis puutub maailmakuulsasse kõnesünteesi robotisse Sophia, siis näeb see Eesti presidendi arvates välja «päris õudne» ja Kaljulaid on kindel, et vastupidiselt levinud arvamusele ei saa see robot tegelikult millestki aru.
Samuti häiris Kaljulaidi inimeste käitumine Eesti eesistumise ajal Kultuurikatlas, kus selfide tegemiseks ei mindud tavaliselt komme täis Starhispi pakiroboti juurde vaid sellele anti korraldus enda juurde vurada.
Eestis on riigikantselei tasemel juba kokku kutsutud nn kratitöörühm, mis plaanib juba järgmise aasta kevadel esitada valitsusele eelnõu robotite ja inimeste vaheluste suhete kohta.
Hetkeseisuga on Eestis on olnud reaalselt päevakorral küsimus, kes vastutab liiklusõnnetustes, milles osalevad Starshipi pakiveorobotid.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/21/7122375t1h97c6.png)
Esimene selline õnnetus juhtus 20. septembril 2017 kell 16 Tallinnas Nõmme teel, kus inimese juhitud pakirobot alustas teeületust reguleeritud ülekäigurajal foori rohelise tulega. Robotile ei osanud aga tähelepanu pöörata parempööret teinud auto juht ja suure hooga sissesõit sai reaalsuseks.
Vastavalt liiklusseadusele oli antud juhul teeandmise kohustus autojuhul, kuna robotile põles roheline tuli. Isegi kui ülekäigurajal puudunuks foor, oleks pidanud pöörav auto robotile ikka teed andma.