Kas inimtööd on tulevikus üldse tarvis?
Automatiseerimine vähendab inimese poolt tehtavaid vigu ja säästab vigadest tulenevaid kulusid. Robot on rutiinsete ülesannete täitmisel kiirem ja efektiivsem, töötades vajadusel 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas. Ta ei võta kohvipause, ei jää haigeks ega soovi palgakõrgendust või motivatsioonipaketti. Mis räägib siis veel inimtööjõu kasuks?
Inimesel, kes ei pea igapäevaselt tegelema rutiinsete ja aeganõudvate töölõikudega, nagu näiteks andmete sisestamine, kontrollimine, võrdlemine ja muutmine või info kogumine erinevatest süsteemidest, jääb rohkem aega loovamate tööülesannete lahendamiseks. Loova töö hulka ei kuulu ainult kunstnike, disainerite, muusikute ja näitlejate tööpõld – need on loomingulist mõtlemist eeldavad töölõigud, mida leidub pea igal ametikohal, alustades läbirääkimistest ja müügitööst kuni uute lahenduste väljatöötamiseni.
Kuigi USA-s katsetatakse juba täna tehisintellektil töötavat terapeuti missioonisõdurite depressiooni ravimisel ja testitud on ka näiteks robot-ajakirjanikku, siis enamik selliseid ülesandeid, mille lahendamiseks tuleb luua midagi uut, jääb lähitulevikus veel inimeste kanda. Eemaldades inimese igapäevatööst rutiinsed osad, jääb lisaaega mõtestatud ja suuremat väärtust loova töö tegemiseks. Töötajad on õnnelikumad, kasvab nende rahulolu ja loomingulisus. Ettevõtte omanikud on samuti rahul, sest kasvab loodav väärtus.
Kõik inimesed ei ole loovad
Inimesed on erinevad ja leidub palju neid, keda ajab loominguline ja pidev uute ülesannete lahendamine stressi. Nad on harjunud tegema aastaid ühetaolisi tegevusi ja oma töö ning selle kindla tulemuse ettenägemine pakub neile turvatunnet ja rahulolu. Need on inimesed, kes naudivad töötamist piletimüügikassas või tehaseliini ääres. Nad on Exceli tabelite meistrid ja andmesisestajad, kes teevad oma tööd rahulolutundega.