Andres Aavik: inimeste osaks jääb vaid loov töö

Andres Aavik

FOTO: Flowit Estonia

Robot ei võta inimestelt töökohti ära, vaid töö iseloom muutub, kusjuures paremuse poole, sest nüri töö asemel saavad inimesed tulevikus tegeleda vaid loovate tööülesannete lahendamisega - nii väidavad automatiseerimise pooldajad. Digitaalne transformatsioon ja automatiseerimine ei peatu, aga millised on nende protsesside käigus muutunud tulevikutöökohad ja kas iga inimene saab suuremat loovust nõudva tööga hakkama?

Tänapäeva nelja-aastane on veendunud, et esimene auto, mille tema endale kunagi ostab, on isesõitev. Tal on tõenäoliselt õigus. Samal ajal töötab täna USA-s 3,5 miljonit rekajuhti, kelle töökohti poleks isesõitvate autode puhul enam tarvis. On selge, et üleminek ei toimu mõne aastaga, aga kas suudame täna ette kujutada, millised oleks need 3,5 miljonit ametikohta, millel need aastaid sama tööd teinud (peamiselt) mehed võiksid edaspidi rakendust leida? Neile lisaks veel ametivennad teistest riikidest.

McKinsey uuringud on tõestanud, et korduvate töölõikude automatiseerimine on võimalik 60 protsendil ametitest vähemalt 30 protsendi ulatuses. Arvestades hetkel olemasolevat tehnoloogiat, oleks tööülesannete ja äriprotsesside ümberkorraldamisel võimalik inimeste igapäevatööd täna loovamaks muuta umbes poole väiksemas mahus. Kui maailmas on ligikaudu 5 miljardit töökohta, siis tehnoloogia arenedes puudutab automatiseerimine neist umbes 3 miljardit ehk väga paljusid inimesi.

Muutub viis, kuidas me robotitest mõtleme

Automatiseeritud töökoht ei tähenda kollektiivi sulanduvat raudmeest, kes tõstab asju ühest kohast teise ja teeb muid masinale jõukohaseid tegevusi. Robootiline tööprotsesside automatiseerimine (RPA ehk robotic process automation) on korduvate ja aeganõudvate tegevuste usaldamine robotile, et töötajatel tekiks rohkem vabadust ja aega lisandväärtust loovate tegevuste jaoks.

RPA-d saab edukalt rakendada efektiivsuse suurendamiseks. Näiteks on meil aastaid räägitud õhemast riigist, kuid samal ajal leitud väga vähe tõeliselt toimivaid lahendusi. Rahandusministeeriumi andmetel töötab avalikus sektoris viiendik kogu Eesti töötajatest ehk ligikaudu 133 000 riigiametnikku, keda on väikese riigi jaoks liiga palju. Riigiaparaadi efektiivsus ei kasva, kui iga teine või kolmas ametnik kirvemeetodil koondatakse ja tööülesanded allesjääjate vahel laiali jaotatakse. Töö efektiivsus kasvab, kui automatiseeritakse ülesanded, mis on robotitele jõukohased ja inimestel jääb nende kohustuste täitmisest alles vaba aega loovama töö jaoks. Vaid sel juhul on võimalik 133 000 inimese töö teha tulevikus ära 88 000 või väiksema inimeste arvuga ja nii, et keegi ei peaks pidevalt ületunde tegema.

Kas inimtööd on tulevikus üldse tarvis?

Automatiseerimine vähendab inimese poolt tehtavaid vigu ja säästab vigadest tulenevaid kulusid. Robot on rutiinsete ülesannete täitmisel kiirem ja efektiivsem, töötades vajadusel 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas. Ta ei võta kohvipause, ei jää haigeks ega soovi palgakõrgendust või motivatsioonipaketti. Mis räägib siis veel inimtööjõu kasuks?

Inimesel, kes ei pea igapäevaselt tegelema rutiinsete ja aeganõudvate töölõikudega, nagu näiteks andmete sisestamine, kontrollimine, võrdlemine ja muutmine või info kogumine erinevatest süsteemidest, jääb rohkem aega loovamate tööülesannete lahendamiseks. Loova töö hulka ei kuulu ainult kunstnike, disainerite, muusikute ja näitlejate tööpõld – need on loomingulist mõtlemist eeldavad töölõigud, mida leidub pea igal ametikohal, alustades läbirääkimistest ja müügitööst kuni uute lahenduste väljatöötamiseni.

Kuigi USA-s katsetatakse juba täna tehisintellektil töötavat terapeuti missioonisõdurite depressiooni ravimisel ja testitud on ka näiteks robot-ajakirjanikku, siis enamik selliseid ülesandeid, mille lahendamiseks tuleb luua midagi uut, jääb lähitulevikus veel inimeste kanda. Eemaldades inimese igapäevatööst rutiinsed osad, jääb lisaaega mõtestatud ja suuremat väärtust loova töö tegemiseks. Töötajad on õnnelikumad, kasvab nende rahulolu ja loomingulisus. Ettevõtte omanikud on samuti rahul, sest kasvab loodav väärtus.

Kõik inimesed ei ole loovad

Inimesed on erinevad ja leidub palju neid, keda ajab loominguline ja pidev uute ülesannete lahendamine stressi. Nad on harjunud tegema aastaid ühetaolisi tegevusi ja oma töö ning selle kindla tulemuse ettenägemine pakub neile turvatunnet ja rahulolu. Need on inimesed, kes naudivad töötamist piletimüügikassas või tehaseliini ääres. Nad on Exceli tabelite meistrid ja andmesisestajad, kes teevad oma tööd rahulolutundega.

Täna paljudes sektorites valitsev tööjõukriis nõuab uusi lahendusi. Tehnoloogiaga saab asendada ametikohti, kus on rohkelt masinlikke, korduvaid tööülesandeid. Automaatkassad, pakirobotid, isesõitvad autod ning ühest infosüsteemist teise automaatselt liikuvad päringud ja andmed annavad inimesele uue rolli suunaja ja kontrollijana. Kas kõik inimesed suudavad kohaneda ja saavad muutunud tööülesannetega hakkama? Mis saab neist, kes ei ole sündinud loovatena?

Tulevikutöökohtade kujunemise kõrval on oluline, et inimeste arengut toetaks haridussüsteem ja ühiskond. On tõestatud, et iga laps sünnib loovana. Raamist väljaspool mõtlemist ja uute lahenduste leidmist takistavad ühiskonnanormid, haridussüsteem ja korduva nüri töö tegemine pika perioodi jooksul. Innovaatilised koolid tegelevad tänapäeval peamiselt sellega, et leida lahendusi iga lapse loovuse avastamiseks ja rakendamiseks. Kogu haridussüsteemi muutmiseni on veel pikk tee minna, aga nii kool kui kogu ühiskond peab muutuma selles suunas, et arendada inimestes neid omadusi, mille osas robotid meiega vähemalt täna veel konkureerida ei suuda. Tulevikutöökohad ei eelda konkreetseid oskusi või kogemusi, vaid võimet kohaneda uute tegevuste ja tehnoloogiatega.

Millest alustada?

Digitaalne transformatsioon puudutab vähemal või rohkemal määral kõiki töökohti ja see on teema, millega juba tegelevad kõik teadlikud juhid. Avalikku sektorit reformides, aga ka tööstust ja muid valdkondi automatiseerides tuleb arvesse võtta nii tarkvararobootikast saadavat rahalist kasu (ROI kalkulaator), kui ka inimesi. Hirmu, et robotid inimeste töö ära võtavad, aitab leevendada teadmine, kuidas võidavad tarkvararobootika kasutusele võtmisest ettevõtte või organisatsiooni töötajad.

RPA ehk robootiline tööprotsesside automatiseerimine on korduvate ja aeganõudvate tegevuste usaldamine robotile, et töötajatel tekiks rohkem vabadust ja aega lisandväärtust loovate tegevuste jaoks.

Tagasi üles