Taavi Kotka: mittedemokraatlikud riigid on parimad innovaatorid

Aivar Pau
, Vilnius
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavi Kotka
Taavi Kotka Foto: Aivar Pau

Mittedemokraatlikel riikidel on palju lihtsam tegeleda innovatsiooniga ja lubada endale vigu, leiab Eesti eelmine IT-juht Taavi Kotka.

«Enamus maailma valitsusi on reaktiivsed – nad asuvad tegutsema siis, kui midagi juhtub?,» rääkis Taavi Kotka eile Vilniuses toimunud Baltic Mobile Congressil.

Kotka meenutas näiteks Andrus Ansipi juhitud valitsust, mis ei suutnud ette näha riigi majanduse  17- protsendist kukkumist.

«Kuidas, põrgu päralt, on võimalik, et isegi nii digitaalse ühiskonnaga riik nagu Eesti ei suutnud seda ette näha?» küsis Kotka. «Põhjus on reaktiivsuses – midagi juhtus ja siis hakati midagi tegema. See oli tolleaegne mõtteviis.»

Tänaseks on Kotka sõnul mõtlemine kogu maailmas muutunud ja andmete analüüsi põhjal on ettevõtted valitsused suutnud hakata sündmusi ette nägema ja tegutsema selle põhjal neid ennetades. Ja see puudutab paljusid riigi elu valdkondi - alates gaasitarbimisest ja lõpetades tööjõu vajaduste ja liikumisega.

«On huvitav, et eriti edukad on seejuures nende riikide valitsused, kus puudub demokraatia. Tehisintellekti ja masinõppe probleem on, kui sa saad tulemused, siis sa pead neid testima ja muutma oma käitumismudeleid. Demokraatlike riikide valitsused ei tohi teha vigu, kuna nad on valitud. Ja kui nad teevad vigu, siis ei valita neid tagasi,» rääkis Kotka.

See on probleem, mis puudub Kotka sõnul näiteks Hiinas – nad võivad teha, mida tahavad, ja nad valitakse ikka tagasi. Hiina on Kotka hinnangul ühtlasi kõige arenenum digiühiskond maailmas.

«Nad saavad mängida tehisintellektiga, nad saavad mängida masinõppega, nad saavad mängida andmetega, kuna neil puudub tagasivalimise probleem,» tõdes Kotka.

Demokraatlike riikide valitsuste ainus võimalus on Kotka hinnangul asuda usaldama andmetöötlust ja tehisintellekti.

«Kui lasta iseõppiv tehnoloogia kogu selle andmestiku kallale erinevaid mustreid ja seoseid leidma, siis võimaldaks see hoopis teisel tasemel otsuste tegemise võimet,» selgitas Kotka. »Otsused, mis ei lähtuks emotsioonidest, vaid reaalsetest andmetest ja ennustustest. Valitsuskabineti liikmena oleks selline tehisintellekt hindamatu.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles