/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2018/04/03/7748261t1h4431.jpg)
Eesti IT-ettevõtteid koondav organisatsioon ITL pani kokku visioonidokumendi, milles teeb muu hulgas ettepaneku tuua Eestisse ohtralt välistööjõudu ja asendada kümned tuhanded riigiametnikud tehisintelligentsete süsteemidega.
IT-ettevõtted: asendaks 30 000 riigiametnikku robotitega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alustuseks riigitöötajatest. Eesti valitsussektoris töötab tänase seisuga ligi 117 000 töötajat, see hulk pole viimase kümne aasta jooksul eriti langenud ja moodustab umbes 18 protsenti kogu hõivatute hulgast.
Valitsuse palgakulu on sealjuures ligi 2,4 miljardit eurot, mis on viiendik riigi kogukuludest. Nende näitajate juures on Eesti riigi ülalpidamine Euroopa Liidu keskmisest märksa kallim, leiab ITL oma visioonidokumendis aastani 2030.
«Siinkohal esitaksime küsimuse: mis oleks, kui asendada 30 000 rutiinipõhist avaliku sektori töökohta e-teenuste ja tehisintellekti abil? See oleks laias plaanis üks kolmandik tänasest töötajate arvust ning jagades selle kümne aasta peale, oleks iga-aastane vähenemine 4,5 protsenti. Ümberarvestatuna rahalisse väärtusesse teeb see ligi 90 miljonit eurot täiendavaid ressursse riigi eelarvesse igal aastal,» seisab dokumendis.
Alles jääv raha saaks liidu hinnangul minna ühelt poolt palgafondi ning teisalt teenuste arendamisse ning võimaldaks kümne aasta peale investeerida pea miljard eurot.
Pensionimaksude vabastus välismaalastele
Mis puutub IT-valdkonna enda tööjõu suurusesse, siis sellest on hetkel puudu ligi 7000 inimest ning välistööjõu kaasamiseta pole ITL-i hinnangul võimalik probleemist üle saada.
«Haridusest, ümberõppest ja immigratsioonist puudu jääva tööjõu vähendamiseks saame pöörata oma poliitikad sisserände toetamisele ning piirideülese kaugtöö võimaldamisele,» leiab ITL.
Sisserände soodustamiseks pakub liit välja, et üheks konkreetseks lahenduseks saaks olla lühiajaliselt kõrget lisandväärtust loovate välismaa töötajate pensionimaksu vabastus.
«Riigis vaid piiratud aja viibiv kõrgepalgaline inimene ei hakkaks tulevikus kasutama Eesti pensionisüsteemi toetusi. Seetõttu ei ole põhjendatud nende töötasu kulude sidumine pensionimaksetega. Lühiajaliste liikumiste võimaldamine on väga heaks võimaluseks luua suurepärane keskkond teadmussiirdeks,» leiab ITL.
Samaaegselt pakub ITLi hinnangul probleemile lahendusi välisriikide tööjõu rakendamine Eesti ettevõtetes nende inimeste enda asukohariigis. Juba praegu on IKT-sektorist häid näiteid Nortali ja Helmese näol, kus Eesti ettevõtete projekte aitavad lahendada nende ettevõtete erinevad arenduskeskused teistes Euroopa riikides.
Muu seas seisab dokumendis viide soovile luua eesti IT-asepeaministri ametikoht.