Eesti ihkab autonoomiat Venemaast, USAst ja Hiinast

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Hiina lipp.

FOTO: DAVID GRAY / Reuters / Scanpix

Kuula artiklit

Eesti on võtnud ametlikult strateegiliseks plaaniks suurendada autonoomiat Hiina, Venemaa ja USA riist- ning tarkvarast, kuid samas kutsub nende riikide tehnoloogiaettevõtteid rõõmsalt meie turule.

«Nii Euroopa Liidu kui Eesti huvides on rahvusliku ja Euroopa kübertööstuse tugevdamise kaudu suurendada strateegilist autonoomiat,» nii kõlab lause valituses värskelt heakskiidu saanud strateegilises dokumendis nimega Eesti infoühiskonna arengukava 2020.

Eesti on osa ülemaailmsest digitaalsest keskkonnast ning tugineb suures osas välismaistele IT-lahendusele. Arvutite ja võrguseadmete riistvara on üldiselt pärit Aasiast, operatsioonisüsteemid, tarkvara ja teenused enamasti USA-st.

Dokumendis leitakse, et sellest tulenevalt mõjutavad meie küberturbe olukorda teiste riikide IT-lahenduste turvanõrkused ja nende vastu tehtud ründed.  Kuid ohuna ei nähta mitte ainult eeltoodud USAd ja Hiinat vaid ka Venemaad.

«Eesti peamiste liitlasriikide praktika näitab, et ka riiklikes süsteemides kasutatav küberkaitsetarkvara ja selle päritolu võib omada tähendust riiklikule julgeolekule. Näiteks on USA ja Euroopa riigiasutused piiranud oma süsteemides Venemaa või Hiina päritolu toodete kasutamist,» seisab dokumendis.

Seega on Eesti küberstrateegia autonoomia peatükis nimetatud kokku kolme riiki, kellest suuremat sõltumatust tahetakse.

Kui võtta näiteks mobiilitehnoloogia, siis TOP3 mobiilitootjate seas on Eesti turul nii hiinlaste Huawei kui ameeriklaste Apple. Huawei on ka ettevõte, mis pakub mobiilsidetehnoloogiat Eestis tegutsevale operaatorile Elisa ning millega üritab USA vastupidisele üleskutsele vaatamata soojasid suhted arendada meie IT-minister Rene Tammist.

Nii on ta esitanud Huawei kõrgeima taseme juhtidele esitatud värskelt ametlik kutse tulla Eestisse ja arutada oma arenduskeskuse siia rajamist. Ettevõtte on Ida- ja Põhja-Euroopas ainsad arenduskeskused hetkel Helsingis ja Tamperes asuvates endistes Nokia laborites.  Baltikumis Huaweil hetkel 80 töötajat, neist 10 Eestis, kuid need on peamiselt müügi- ja turundusinimesed.

Tammist ise kohtus eelmisel nädalal Shenzhenis Huawei asepresidendi Edward Zhouga ja tegi talle ettepaneku kaaluda Eestisse looma targa linna, IoT või 5G valdkonna arenduskeskuste loomist.

USA valitsus on algatanud lobi- ja teavituskampaania, mille eesmärk on veenda liitlasriikide telekomiettevõtteid hülgama Huawei seadmete ostmist.

USA väljaande The Wall Street Journal andmetel on Washingtoni ametnikud kohtunud ametivendade ja telekomiettevõtete juhtidega Saksamaal, Jaapanis ning Itaalias, kus Huawei toodetud seadmed on laialdaselt kasutuses, ja hoiatanud neid võimalike küberohtude eest. Samuti kaalub valitsus telekomi infrastruktuuri arendamise rahalisi toetusi riikides, kus ei kasutata Hiina seadmeid.

USA peamine mure on liitlasriikides paiknevad Ühendriikide sõjaväebaasid, mis kasutavad iga päev suures osas kohalikke võrke.

Tagasi üles