Saladus paljastatud: miks pressitakse Eestis olematule pinnale tuhandeid firmasid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • E-residentsus kihutab sellisele asjade käigule vaid takka

Sepapaja 6 - aadress, kuhu on registeeritud kõige enam e-residentide ettevõtteid

FOTO: Aivar Pau

Kuula artiklit

Eesti riigi ametlik suund lubada registreerida siin ka välismaal asuva juhatuse ja tegevusega ettevõtteid on toonud oodatud tagajärje, kus tuhanded ettevõtted on koondunud aadressidele, kus tegelikult asuvad nende kohalikud esindajad.

Tuntuim sellistest aadressidest on Tallinnas Sepapaja 6, kuhu registreerib enda vahendatavaid välismaalaste ettevõtteid ärimees Allan Martinsoni juhitav OÜ LeapIN. Kokku on firmasid sellel aadressil tänaseks enam kui 2100 ning LeapINi enda kontor asub kohe selle kõrval.

«Me ei näe aadresside «kuhjumises» probleemi, otse vastupidi. Kuna me hoolitseme ka oma klientide korrespondentsi vastuvõtmise ja edasitoimetamise eest, on meil oluliselt lihtsam neid teenindada ühel aadressil,» rääkis Allan Martinson Postimehele.

LeapINi klientideks on peamiselt e-residentide loodud ettevõtted. Valdavalt on tegemist ühemeheettevõtetega ja nende omanikud ei tea tihtipeale ise ka, mis riigis nad oma teenuseid pakuvad. Neid nimetatakse diginomaadideks ja füüsiline aadress pole neile oluline.

Seda kinnitab ka Martinson ning märgib, et tegelikult võiks füüsilise aadressi asemel midagi nüüdisaegsemat välja mõelda – midagi, mis ei oleks seotud ühegi reaalse majaga.

«Füüsilise aadressi nõue e-residentide ettevõtete puhul, eriti kui ettevõte müüb vaid teenuseid või virtuaalkaupu väljapool Eestit, on kindlasti mõnevõrra iganenud. Mulle väga sümpatiseerib mõte virtuaalsest aadressist, olgu siis nii inimeste kui firmade jaoks. Kas keegi vastava seadusmuudatusega ka tegeleb, seda ma kahjuks ei oska kommenteerida,» rääkis Martinson.

Lisaks LeapIN-ile on välismaalaste ettevõtteid Eestisse aktiivselt registreerimas näites 1Office, kes on neid enam kui 1700 jagu paigutanud Narva maantee 5 Tallinnas. Kolmas populaarne aadress on Rävala pst 8 enam kui 1400 ettevõttega.

Riik: peaasi, et maksud ära makstaks

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus märkis, et eriti aktiivseks muutus selliste ettevõtete Eestisse registreerimine pärast tänavu äriseadustikust nõude kadumist, mille kohaselt pidi Eesti äriregistrisse kantud äriühingu juhatus asuma Eestis.

Uus kord näeb ette, et ettevõte, mille juhatus asub välisriigis, peab Eestis määrama kontrollitud taustaga kontaktisiku, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud tahteavaldusi ja menetlusdokumente. Kontaktisiku andmed, samuti välisriigis asuva juhatuse välisriigi aadress, tuleb esitada äriregistrile.

«Täpsustan, et äriühingu aadress ei ole ühingu tegevuskoha aadress, vaid aadress, mille kaudu on võimalik ühinguga vajadusel kontakti saada,» rääkis Niklus.

Selle aasta algusest jõustunud äriseadustiku muudatused sätetes on kirjas, et välismaalaste ettevõtete kontaktisikuks Eestis võivad siinsed teenusepakkujad olla ja seetõttu neid ka aktiivselt kasutatakse.

«Aadressiks lähebki sellisel juhul nimetatud teenusepakkujate kui kontaktisikute aadressid, mistõttu neid ühinguid nii palju seal ühtedel aadressidel ilmselt ka on,» lisas Niklus.

Riigi jaoks on tema sõnul tähtis see, et ühingutega oleks võimalik suhelda ehk toimetada kätte õiguslikku tähtsust omavaid dokumente ning ühingud omakorda täidaksid oma kohtusi riigi ees – maksaksid makse, esitaksid aruandeid.

KOMMENTAAR
Kaspar Korjus: e-residentsuse programmi juht

Suures pildis on Eesti majandusele igati kasulik, kui siin toimub ettevõtlus, millega kaasnevad ka välisinvesteeringuid. Igal ettevõttel peab olema juriidiline aadress ja vastavalt kehtivale seadusele on äriühing kohustatud määrama endale Eestis kontaktisiku, kui tema juhatus asub välisriigis ning sellisel juhul loetakse kontaktisiku aadress ka äriühingu aadressiks. Justiitsministeerium on seadusega piiritlenud, et iga ettevõte ei saa kontaktisiku teenust pakkuda.

Täpselt samal seisukohal on muidugi maksu- ja tolliamet. «MTA jaoks on oluline see, et maksumaksjatele oleks võimalik kätte toimetada dokumente. Kui e-residentide äriühinguid on oma kontaktisiku andmed korrektselt äriregistrile esitanud, siis saame vajalikud dokumendid kätte toimetada,» rääkis ameti pressiesindaja Kaia-Liisa Tabri.

1Office'i juht Ragnar Everest ütles Postimehele, et tema ettevõte pakub e-residentidele nii kontaktisiku kui ka virtuaalkontori teenust. «Tegemist on täisteenusega, kus lisaks aadressi kasutamisele teostame me teenuse raames kliendi tarvis veel terve rea tegevusi, alates posti töötlemisest kuni lihtsamate äri tugitegevusteni välja,» rääkis Everest.

Firmade kuhjumises ühele aadressile ei näinud ta nähtusena probleemi. «Nii kontaktisiku kui ka virtuaalkontori teenuse osutamine on reguleeritud erinevate õigusaktidega ning eeldab ka sellekohast registreeringut rahapesu andmebüroos, mis omakorda toob kaasa terve rea kohustuslikke protseduure riskide maandamiseks,» ütles Everest.

Kui välja tuua mõni murekoht, siis arvas ta, et päris kõik teenusepakkujad ei võta kehtestatud reegleid piisava tõsidusega. «Kuid eks sellega tegelevad juba erinevad instantsid, kes minu hinnangul teema arenedes on juba väga heal tasemel.»

Teise murekohana mainis juba kaua tiirelnud teemat ehk nn likvidaatoreid, kes tegelikult võtavad ettevõtteid lihtsalt üle, mitte ei teosta korrektset likvideerimist.

«See võib siis tekitada olukorra, kus ühele aadressile on kirjutatud sisse palju probleemseid firmasid. Kuid ka selle vastu on Eesti riik õnneks juba samme astunud ning olukord on ajas paranev,» lisas Everest.

E-residentidel Eestis juba üle 5000 ettevõtte

Maksu- ja tolliameti andmeil on nad pärast e-residendiks saamist asutanud siin 5625 uut äriühingut. Ettevõtteid, kus juhatuse liikmeks on 100-protsendiliselt e-residendid, on veelgi enam – 6474. Selle numbri sees on ka varem loodud äriühingud. Käibemaksukohustuslaseks on ennast registreerinud 2204 uut ettevõtet.

E-residentide loodud ettevõtted on tasunud tööjõumakse alates 2015. aastast kuni tänaseni 7,4 miljonit eurot. Kui panna aga kõik maksud kokku, siis on e-residentide ettevõtete tasutud maksudelt laekunud 2015. aastast kuni selle aasta augusti lõpuni 8,6 miljonit eurot otsest maksutulu – see sisaldab sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksu, kogumispensioni makset, palgalt kinnipeetud tulumaksu ja juriidilise isiku tulumaksu laekumisi.

Kõikide maksude saldo – ehk tasutud ja tagastatud maksude bilanss – on aga vaid 1,7 miljonit eurot. Põhjus selles, et käibemaksu saldo on neil ettevõtteil negatiivne. Samas ei pruugi riigi seisukohalt olla oluline, kas käibemaksu maksab riigile e-resident või tema tarnija.

Käibemaksu negatiivse saldo osas tuleb silmas pidada, et oma ettevõttega alustavaid e-residente tuleb järjest juurde ja igal uuel alustaval ettevõttel ongi käibemaksu enammaksed tavapärased, kuna tehakse erinevaid ettevõtte alustamiseks vajalikke investeeringuid. Seega on e-residentide üha uute ettevõtete asutamisest tingituna nende käibemaksu kogusaldo negatiivsus põhjendatav.

Samuti on osa ettevõtteid ekspordile suunatud ja ka sellistel äriühingutel on käibemaksu enammaksed tavapärased.

Samas on toimunud aastaga oluline positiivne pööre: eelmisel aastal oli maksusaldo veel –1,1 miljonit, sel aastal ollakse siis juba plusspoolel. E-residentide loodud ettevõtetes töötab kokku 1160 töötajat.

Tagasi üles