Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Vargsi tehtud muudatus: taksosõidu ajatariif võib pidevalt kedrata (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Taksod.
Taksod. Foto: Urmas Luik

Majandusminister Kadri Simson on tasahilju muutnud ära taksomeetritega sõiduhinna arvutamist puudutavad sätted ning tekkinud on olukord, kus taksomeetris võib lisaks vahemaa mõõtmisele kerida samal ajal sõiduhinnale otsa ka ajatariif.

Avalikkusele pole möödunud nädala esmaspäeval ehk 26. novembril jõustunud muudatusest midagi teada antud, ka kooskõlastamisele saadeti määruse muutmise eelnõu vaid siseministeeriumile ja linnade ning valdade liidule.

Ministri määruse peamine muudatus seisneb selles, et niinimetatud klassikalised taksod võivad  nüüd hakata kasutama taksomeetrites summeerivat arvutusrežiimi. Selle puhul rakendatakse taksoteenuse hinna arvutamisel samal ajal nii ajatasu kui ka sõidukilomeetritasu, ehk tegemist on kahe tasu rakendamisega samal ajal.

Huvitaval kombel jäeti kehtima ka senine nn võrdlev hinna arvutamise viis, kus kuni kiiruseni 22 km/h tohtis võtta vaid ajatasu ning seda piiri ületades sõidukilomeetritasu.

See tähendab, et igal taksol tuleb nüüd valida, kas kasutada üht või teist sõiduhinna arvutamise viisi ning taksode kasutajatel tuleb tähelepanelikult hakata jälgima taksode esiklaasile kirjutatut, et sealt välja lugeda, kuidas hinna arvutamine käib.

Eestis kasutusel olevad taksomeetrid võimaldavad mõlemat arvutusviisi, režiimi muutmine läheb maksma ligi 50 eurot. Sarnaselt Eestiga kasutas seni ka Soome võrdlevat hinna arvutamise viisi.

Majandusministeerium ise põhjendas seda uuendust sellega, et seoses sõidujagamise teenuse pakkujate turule tulemisega oli tekkinud olukord, kus nn tavatakso teenust pakkuvad taksod kasutasid üht ja sõidujagajad oma äppides teist hinna arvutamise viisi.

«Seetõttu ei ole tagatud ka võrdsed konkurentsitingimused, kuna summeeriva arvutusrežiimi puhul on võimalik viia sõidukilomeetritasu odavamaks, mis näiliselt muudab ka teenuse odavamaks,» seisab määruse muutmise seletuskirjas.

Piirhinnad muutuvad kõikuvaks, mupo hämmingus

Samal ajal sõiduhinna arvutamise uuendamisega otsustas minister oma määruses ära kaotada ka sätte, mis sätestas omavalitsuste õiguse kehtestada piirhinnad nii sõidualgatamise kui kilomeetri- ja ajatasule.

Kogu vastutus hinna määramisel jäetakse taas taksojuhtidele ning oleme taas olukorras, kus sõiduhind lennujaamast kesklinna võib kujuneda näiteks 50- euroseks - seline arusaam valmistas aga suurt meelehärmi näiteks Tallinna munitsipaalpolitseile (mupo), kuna omavalitsused on piirhinnad ju kehtestanud.

«Taksoturg jõudis taas tagasi aega, kus taksoveoteenuse osutajad  kehtestavad hinnad oma suva järgi. Enamik turistide kaebusi oli seotud just ebamõistlikult kõrgete hindadega,» kõlab  munitsipaalpolitsei seisukoht selle muudatuse kohta.

Ministeerium jättis mupo seisukohaga aga arvestamata ning nüüd kehtivad samal ajal nii omavalitsuste kehtestatud piirhinnad kui neid välistav ministri määrus.

«Oleksime ka ise äärmiselt huvitatud tagasisidest, millisena me määrust tõlgendama peaksime,» ütles Postimehele mupo pressiesindaja Meeli Hunt.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium edastas hiljem Postimehele ka selgituse, mille kohaselt tuleb taksodel - sõltumata sellest, millises linnas on neile väljastatud taksoveoluba - järgida neid piirhindasid, millise omavalitsuse territooriumil nad parasjagu sõidavad.

Kui näiteks Pärnus on kõrgemad piirhinnad kui Tallinnas ja Pärnu taksoveoloaga takso ületab Tallinna linna piiri, siis tuleb tal sel hetkel piirhindu alla lasta.

Taksofirmad on rahul

Tulika Takso juht Mati Saar nentis, et  määrus on  traditsioonilise taksonduse poolt tervitatud ja oodatud, sest sellega likvideeriti erinevad põhimõtted kahe taksoveo alaliigi vahel  kliendile arve kujunemisel ja esitamisel.

«IT-taksonduses, kus mõõteriistaks  on nutiseade, arvestab kliendile taksoteenuse lõpphinda  summeriva tariifi põhimõttel, aga traditsioonilisel taksondusel oli seni  õigus kasutada nn võrdlevat põhimõtet, mille puhul sõltus tariifikasutus auto liikumise kiirusest,» rääkis Saar Postimehele.

Põhiline probleem ja teatud konkurentsieelis  kahe erineva tariifikasutuse vahel oli tema sõnul asjaolu, et juhul kui töötavad samal ajal läbitud vahemaa tariif ja ajatariif, siis võivad nad olla eksponeeritud hinnakirjades oluliselt väiksemate suurustena, kui seda on kahe erineva tariifi rakendamise puhul.

«See on  hea näide, et riik on selles sektoris asunud ellu viima üldtunnustatud konkurentsi mõjutavat  põhimõtet «sama äri, samad tingimused», sest eelmisel aastal jõustunud ühistranspordiseadus käsitleb ka Taxify, Yandexi ja Uberi  pakutavat teenust tasuliseks reisijateveo teenuseks ehk taksonduseks,» märkis Saar.

Ta arvas, et olukord, kus kasutusel on kaks hinnastamise meetodit, ei jää kestma kauemaks kui 2–3 kuud, sest summeeriva tariifi kasutamine on arusaadavam kliendile, aga olulisem veelgi on hinnakirjade konkurents  IT-taksondusega, mille tulemusel ollakse sunnitud tegema õige valik.

Mis puutub piirhindade kadumisse, siis ütles Saar, et osa taksojuhtide   esitatavad  ebamõistlikult kõrged taksoarved on eksisteerinud kogu aeg, vaatamata  sellele, et  Tallinna linn on  kehtestanud  taksotariifidele piirhinnad.

«Kuna hinnad on taksonduses vedaja ehk taksojuhi määrata, ei saa  riigi mainet kahjustavast pahest lahti ainult erinevate seaduste ja eeskirjade abil, vajalik on pidev tõhus järelevalve ja koostöö,» sõnas ta.

KOMMENTAAR

Villem Tori, autoettevõtete liit

Seadusandlus peaks tagama kõigile, kes taksoveo teenust osutavad, võrdsetel alustel võimalused omavahel konkureerimiseks. Kasutusele võetud väljend «sõidujagamine» tegelikus elus ei tähenda sõidu jagamist vaid ongi taksoveoteenus. Seepärast oligi vajalik ka ühistranspordiseadusega seotud määruse viimine vastavusse ehk turuosapoolte konkurentsitingimuste ühtlustamine.

Tegelikult on kliendi jaoks selgem summeeriva tariifi kasutamine, sõitja saab vaadata sõiduks kulunud aega ja läbitud vahemaad. Selle õigsuses veendumiseks saab taksojuhilt taksomeetrist väljastatud printeri tšeki, kus kõik ilusti kirjas.

Takso kasutajale, kes soovib teada, millise meetodiga selle takso taksomeeter töötab, annab vastuse taksos kohustuslikult kaasasolev adapteerimistunnistus, kus kirjas kas summeeriv või võrdlev meetod. Selle tunnistuse kontrollimine on küll järelevalveorganite pärusmaa, kui kliendi kahtluste või kaebuste korral tehakse seda.

Samas pole sõitjal ka eelneva infoga kas summeeriv või võrdlev tariif midagi peale hakata, sest selle sisu muutub keerukaks. Sõitjat huvitab taksosõidu tariif, mis takso hinnakirjades kirjas. Juhul kui sealolevad numbrid on suured, kajastub see  lõppkokkuvõttes kliendile lõpphinnas, olenemata sellest, kumba hinnastamise põhimõtet taksoettevõtja kasutas.

Tagasi üles