/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2017/05/25/6708273t1ha37b.png)
Eesti unikaalne e-residentsuse programm on toonud riigile maksutuluna tagasi ligi kümme miljonit eurot rohkem, kui sellesse on panustatud.
E-residentsuse vahekokkuvõte: riik 10 miljoniga plussis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik Eesti riigi e-residentsusele tehtud kulutused projekti algusest kuni 2018. aasta lõpuni on 7,4 miljonit eurot. See sisaldab nii e-residentsuse programmi eelarvet – tööjõukulud, teavitustegevus, äri- ja tootearendus – kui ka teiste riigiasutuste tööjõu- ja arendusprojektide kulusid.
Programmi juhi Kaspar Korjuse sõnul on sama aja jooksul riigile laekunud tulu 17,8 miljoni euro eest. See tulu koosneb otsesest maksutulust üle 10 miljoni euro eest, mis hõlmab e-residentide makstud makse nagu sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks, kogumispensioni makse, palgalt kinnipeetud tulumaks ja juriidilise isiku tulumaks. Lisaks riigilõivudest saadud tulu, mis on teenitud e-residentsuse taotlemise ja uue ettevõtte registreerimise eest.
«Seega on Eesti riigi netotulu e-residentsuse programmist kokku 10,4 miljonit eurot. Kui kolmel esimesel aastal maksid e-residendid Eestile kokku 3,8 miljonit eurot makse, siis teist sama palju sai täis juba 2018. aasta esimesel poolel – ehk näeme siin ka tugevat kasvu,» rääkis Kaspar Korjus Postimehele.
Korjus märkis, et tegelikult on e-residentidelt laekuv maksutulu vaid väike osa kogu rahalisest kasust, mida e-residendid Eestile toovad. Sellele lisanduvad kaudsemad tulud, nagu e-residentide investeeringud ja turism, Eesti brändiväärtus ning Eesti ettevõtete eksport e-residentidele.
«Näiteks ei ole arvesse võetud Eestis e-residente teenindavaid ja siin makse maksvaid firmasid. Ka ei anna kõik e-residentide firmad Eestile maksutulu, kuna tegutsevad mõnes teises riigis – e-residendid maksavad Eestile makse selle majandustegevuse eest, mis toimub Eestis, ülejäänud makse makstakse seal, kus toimub nende asutatud ettevõtete muu majandustegevus. Nendest ettevõtetest tulenev suurim kasu seisneb selles, et nad teevad Eestiga äri, investeerivad Eestisse või teevad Eestisse ärisõite,» märkis Korjus.
Mainetulu lisaks
Korjus lisas, et suhtekorralduslikult teenitud tulu ei arvesta programmi tegijad rahalises väärtuses, sest rahvusvaheliselt ei tundu olevat kokkulepitud mõõtmismudelit.
«Mõõdame küll aga kajastuste arvu ja ka siin on näha sarnast kasvu. E-Eesti meediamonitooring 2017 tõi välja, et e-residentsus toob ülemaailmselt samas suurusjärgus kajastusi ja tähelepanu kui ülejäänud e-Eesti e-teenuseid mainivad kajastused kokku,» ütles ta.
Meediamonitooringu tööriista Meedius andmetel on e-residentsuse kajastuste arv 2018. aastal online-meedias võrreldes eelmise aastaga kahekordistunud – 3200-lt 6100 kajastuseni.