Profiekraanid ja tavateler – mis vahe neil on?

, Digitarga kaasautor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Telia e-pood

Üsna märkamatult on saanud reaalsuseks see, et meid ümbritsevad igal pool erinevad ekraanid. Need on meil telefonidena taskus, nutikelladena käe peal, monitoridena töölaudadel ja teleritena kodudes. Lisaks on ekraanid asunud välja vahetama projektoreid koosolekuruumides ning ka plakateid ja reklaame linnapildis. Isegi kohvikutes loeme menüüsid tänasel päeval ekraanidelt, ehk käsitsi kirjutatud teksti “päevapraad – 4,50€” asemel, näeme isuäratavat pilti praest, koos söögi nimetuse ja hinnaga, kirjutab Mart Laanemägi tehnoloogiaportaalist Digitark. 

Selline tendents on küll tervitatav, kuid siinjuures on oluline teada, et mitte kõik ekraanid ei ole ühesugused ja igal pool kasutatavad, eriti kui silmas pidada äriliseks kasutuseks mõeldud suuremaid eksemplare. Seetõttu vaatamegi mis vahe neil on ja millises olukorras millist kasutada tuleks.

Tavateler ei ole infoekraan

Tavalised, ehk koduseks kasutuseks mõeldud telerid muutuvad aasta-aastalt paremaks ning väga mõistlikud on nüüd juba ka suuremate paneelide hinnad. Seetõttu ongi telerid leidnud aktiivset kasutamist ka mujal kui kodudes, ehk neid on paigaldatud koosolekuruumidesse, kontoritesse ja ka siia-sinna mujale. Selline lähenemine võib mõnikord olla õigustatud, kuid teatud olukordades jällegi mitte. Seda siis seetõttu, et tavaline teler on eelkõige mõeldud ja toodetud eesmärgiga pakkuda meelelahutust kodustes oludes ning tema tehnilised näitajad ja ettenähtud tööaeg ei pruugi sobida professionaalseks kasutamiseks.

SEEGA TULEB EKRAANI VALIMISEL ENNEKÕIKE MÕELDA SELLELE , MIS OTSTARBEKS SEDA KASUTAMA HAKATAKSE.

Näiteks väiksemasse kontorisse, kus ekraan ei pea kogu aeg töötama, sobib koosoleku ruumi projektori asemele ka tavateler. Sellisel juhul peaks vaid jälgima, et ekraan oleks piisavalt suur ning läbi tuleb mõelda seinale kinnitamise ning kasutatavate liideste osa. Tõenäoliselt saab siin hakkama HDMI ühendustega, kasutades vajadusel arvuti jaoks vastavat üleminekut ning juhul kui päevas peetakse paar-kolm koosolekut, saab seega suhteliselt soodsa hinnaga suure ekraani, millelt pilti näidata. Kui aga ekraan saab rohkem “vatti” ehk peab pidevalt töötama, tuleks vaadata televiisoritest kaugemale.

Nii-öelda järgmine samm ongi erinevateks otstarveteks loodud ekraanilahendused. Need võivad olla sama suuruse juures teleritest oluliselt kallimad, kuid selleks on oma kindlad põhjused ning hinnalisa on tavaliselt õigustatud.

Loe edasi Digitargast. 

Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles