Üks küsimus: miks on riigil ühisettevõte Tiit Vähiga?

Tiit Vähi

FOTO: Mihkel Maripuu

Keskkonnaministeerium ja Tiit Vähi ettevõte Silmet Grupp lõid juba 1998. aastal ühisettevõtte Ökosil, et luua Sillamäe radioaktiivse jäätmete hoidla. See on juba ammu valmis, aga ettevõte tegutseb siiamaani.

Tundsime keskkonnaministeeriumilt huvi, milline on riigi sisuline või rahaline huvi hoida enda osalust elus? Ökosili puhul on tegemist 65,1 protsendi ulatuses Silmet Grupile kuuluvale ettevõttega, mille peamiseks ülesandeks paistab olevat kontrollida nüüdseks täielikult välismaalastele kuuluva Silmeti keskkonnaalast tegevust. AS Silmet Grupp kuulub omakorda 100-protsendiliselt OÜle Valga Group, mis kuulub 43 protsendi ulatuses Tiit Vähile. Ökosili tegelikud kasusaajad on äriregistri andmeil ainult Tiit Vähi ja keskkonnaministeerium.

Vastab Evelyn Müürsepp, Keskkonnaministeeriumi esindaja ASi Ökosil nõukogus:

AS Ökosil on Eesti riigi ja ASi Silmet Grupp loodud keskkonnaettevõte, mille esialgne ülesanne oli Sillamäe radioaktiivse jäätmete hoidla keskkonnakaitselise saneerimisprojekti juhtimine. ASi Ökosil aktsiakapital on 501 923 eurot (7 830 000 Eesti krooni), millest 35% kuulub Eesti Vabariigile ja 65% ASile Silmet Grupp.

Jäätmehoidla saneerimisprojekti algatas Eesti riik koos ASiga Silmet Grupp 1997. aastal, kui esitati taotlus Sillamäe jäätmehoidla saneerimise tehnilise projekti koostamiseks (maksumus ca 7 miljonit Eesti krooni) ELi Phare Keskkonnaprogrammi. Riigi osalus oli toona vajalik, et tagada projektipartneritele vajalik usaldusväärsus ning kuna tegemist oli suuresti n-ö ajalooliste jäätmetega, mille ohutuks muutmine on riiklik ülesanne.

Oluline on siin märkida, et jäätmete ladustamist sellesse asukohta alustati juba 1948. aastal, vahetult pärast Nõukogude Liidu sõjatööstuskompleksi salajase uraanitehase rajamist Sillamäele. Ametlik hoidla rajati mõnevõrra hiljem. Haruldaste muldmetallide ja haruldaste metallide tootmist, millega tegeleb Silmet, alustati alles 1970. aastal. Teisisõnu ei olnud Sillamäe radioaktiivse jäätmete hoidla pelgalt Silmeti jäätmehoidlaga, vaid sinna ladustati kõik nõukogude ajal Eestis tekkinud looduslikud radioaktiivsed (nn NORM) jäätmed.

Sillamäe jäätmehoidla sulgemistööd lõpetati 2008. aastal. Koos sellega lõpetati ka esimene, 2002–2008 kestnud detailne seireprogramm. Sellele järgnes teine, üldisem seireetapp, mis lõppes 2017. aastal. Praegu on ASi Ökosil ülesanne keskkonnaprojektide koostamine ning keskkonnakorralduse- ja seirega seonduvate teenuste osutamine. Muuhulgas haldab ettevõte Sillamäe sadama ning Silmeti keskkonnaprojekte ja -seiret.

Keskkonnaministeerium on perioodiliselt hinnanud riikliku osaluse vajadust ASis Ökosil. Viimati toimus see 2017. aastal, kui Sillamäe jäätmehoidla üldine seireprogramm hakkas lõppema. Siis jõuti järeldusele, et riigil on kasulik ettevõttes osalust jätkata olenemata sellest, et algselt ettevõtte loomise aluseks olnud projekt on sisuliselt lõppenud. Kui osalus ei kuulu täielikult Silmetile, on tagatud riigi jätkuv kaasatus sealsetesse projektidesse.

Laiemalt võttes – riigile on tihti ette heidetud vähest huvi Ida-Virumaa vastu. Antud osalus võimaldab parandada riikliku kohalolekut ühes Ida-Virumaa kiiremini arenevas piirkonnas. Samuti on tagatud näiteks ekspertide suurem pädevus Ida-Virumaa küsimustes.

Samuti võimaldab osalus paremini tagada riiklikku kiirgusohutust. Muuhulgas luuakse praegu ASi Ökosil võimekust seirata Ida-Virumaal looduslikku radioaktiivset gaasi radooni, mille mõõtmine tuleb paljudel ettevõtetel tänavu kehtestatud korra kohaselt tööruumides ette võtta.

Neil põhjustel oleme jäänud praegu kindlaks 2017. aasta otsuse juurde jätkata ettevõttes osalust.

Tagasi üles