Eksperdid soovitavad: kuidas valida ärile pilveteenuse pakkujat?

Serveriruum

FOTO: LIIS TREIMANN / PM/SCANPIX BALTICS

Laias maailmas on ettevõtetele pilveteenuse pakkujaid kümneid ja sadu ning kontorinurgas asuva serverikasti asemel leidub kindlasti igaühele midagi. Aga mille alusel ja mida valida? Proovime Eestis tegutsevate teenusepakkujate endi abil veidigi neis keerulistes küsimustes selgust saada.

Esimesena tulevad igaühele muidugi pähe üleilmsed tehnoloogiagigandid Amazon, Microsoft  ja Google, kes pakuvad peaaegu kõike. Lisaks idanaabri Yandex, kuid vaevalt keegi usaldaks oma delikaatseid andmeid hooldada riiki, kes üleilmseid küberturvalisuse reegleid millekski ei pea ja on ise suurrünnakute kodumaaks. Kuid korralikke pilveteenuse pakkujaid on meil ka kodumaal – alates Teliast ja lõpetades Leviraga.

Tehke vähemalt varukoopiad pilve!

Andres Aavik tarkvararobootika ettevõttest Flowit tõdeb, et eri teenusepakkujate sarnased teenused pole tehniliselt spetsifikatsioonilt ega hinnakirja komponentidelt üks-ühele võrreldavad.

«Ostes infrastruktuuri teenusena (IaaS), on kõik lihtne. See aga ei taga tulenevalt füüsiliste serverite madalast hinnast olulisi eeliseid ning võidu saavutamiseks on vaja teha valik platvormide (PaaS) ja teenuste vahel (SaaS),» räägib Aavik. «Seal läheb aga pilt väga kirjuks ning optimaalseim lahendus sõltub väga palju majutatavate tarkvaralahenduste nõuetest ja võimalustest. Lisaks peab oskuslikult eelarvestama, sest nagu mainitud võivad pilveteenused teinekord aasta baasil päris kulukaks osutuda. «

Nii ongi tema sõnul paljud ettevõtted serverid majja tagasi toonud ning otsustanud ikkagi rikete ja rünnetega üksi vastu seista.

«Meie lähtume oma klientidele teenusepakkujaid valides eeskätt sellest, kui mugavaks konkreetse teenuse tarbimine tehtud on – kas on hea tellida, seadistada, paigaldada ja hooldada. Kõige viimase kriteeriumina tuleb hind, sest see on kõigi teiste kriteeriumide sees juba väga suures osas kajastatud. Ka erisused on hinna osas ka kõige väiksemad,» märkis Aavik.

Näiteks Amazoni väga kvaliteetsete pilveteenuste üles seadmise ja haldamisega peaksid tegelema väga kogenud spetsialistid. Samas väiksema pakkuja, Digitaloceani, teenuste puhul saab kõigega hakkama pea iga tehnilise meeskonna liige.

«Olen ise toote omaniku ehk äripoole esindaja rollis teinud keset tänavat telefoniga rääkides otsuse ja hiljem 4-5 klikiga otse telefonist tarkvara paigalduseelse seisu taastanud, kui tarkvaravärskenduse järgselt ilmus ootamatult kriitiline viga. Seega julgen soovitada ka teistelegi lahendusi, mida suurem ringkond inimesi kasutada suudavad,» lisas Aavik. «Ja kui ka tõesti on äärmine vajadus ise füüsilisi servereid omada ja pidada - tehke vähemalt varukoopiad pilve, tehke neid tihti ja testige kord aastas ka taasteplaani!»

Väikestel tasuks valida Tarkvara teenusena lahendus

Telia Eesti IT taristu teenuste allüksuse juht Andre Visse märkis, et pilveteenuse pakkuja valik oleneb suuresti teenusest, mida pilve soovitakse majutada.

«Väiksemate ja standardsemate ärivajadustega klientide jaoks on loogiliseks valikuks SaaS ehk Tarkvara teenusena lahendused, kus ettevõte kasutab tarkvara pilveplatvormil. Sellise pilvemudeli hetkel populaarseimaks näiteks on Office365 tarkvarapakett, mis võimaldab kasutada Microsofti kontoritöö tarkvara lahendusi otse pilvest. Samuti on tänapäeval tavapärane kasutada erinevaid raamatupidamis- ja kliendihaldustarkvara lahendusi pilvest,» rääkis Andre Visse.

Suuremate ja keerukamate ärivajaduste toetamiseks on vajalik spetsiaaltarkvara, mille paigutamiseks on ettevõttel valida, kas majutada see enda privaatsesse pilve (st. pilveplatvormile, mida kasutab vaid ettevõte ise) või avalikku pilve (suurde teenusepakkuja pilve, mida jagatakse paljude klientidega). Kui otsustatakse kolida teenusepakkuja pilveplatvormile, siis tasub kindlasti silmas pidada:

  • Milline on teenusepakkuja reputatsioon ja rikete ajalugu?
  • Kui kaugel tarbijatest (töötajad, kliendid) pilv asub?
  • Kui kvaliteetne ja operatiivne on teenusepakkuja tugi?
  • Kui palju varjatud kulusid teenuse tarbimisega võib kaasneda?
  • Kas ja kui keeruline on teenusepakkujat hiljem vahetada?

«Kokkuvõtteks võib välja tuua üldise trendi – kõik kolib pilve. Valiku kohaks on vaid see, kas tegemist on privaatse või avaliku pilvega või kõige sagedamini hoopis kombinatsiooniga neist kahest,» lisas Visse.

Tänane elu on hübriidlahendus

MAX 123 AS turundusjuht Raul Pero ütleb, et pilvelahenduste esile tõstmisel ei tohi unustada, et parima ärilahenduse saavutamiseks tuleb vaadelda kogu IT-d tervikuna, unustamata ka «maapealseid» lahendusi.

«Ehk siis - tänane elu on hübriidlahendustes,» sõnas Pero ja märkis, et kõigi suuremate pilveteenuste pakkujate portfellid on suhteliselt sarnased - saab teha samu asju, aga lihtsalt erinevaid teid pidi.

«NB! Esimene asi, mis tuleb teha, on audit ja analüüs. Kõiki, kes annavad soovitusi ilma nendeta, võib suuremal või vähemal määral nimetada soolapuhujateks. Kui tuua siia näide meditsiinivaldkonnast, siis ükski õige arst ei hakka ravima valutavat pead, ilma, et ta teaks, mis on see põhjus, miks pea valutab,» rõhutas Pero.

Kui vaadata pisut täpsemalt pilveteenuste sisusse, siis tegelikult pole tema hinnangul kasutaja jaoks midagi muutunud, sest ka kasutaja vajadused on suures pildis samad, mis 10 aastat tagasi. Andmed peavad liikuma, olema kättesaadavad, backup’itud, arhiveeritud ja taasesitatavad. Olemas peab olema ressurss, mis andmeid töötleb ja liigutab.

«Pilveteenuste eelis seisnebki selles, et seda kõike on võimalik teha/seadistada/jälgida lihtsamalt ja andmemahtude ning ressursi suurendamine/vähendamine on lihtne. Pilvelahenduste võtmesõna on skaleeritavus. Ja loomulikult peab see kõik olema turvaline, mida korralikult disainitud ja juurutatud pilvelahendused ka on,» ütles Pero.

Teised piiratumat komplekti. Riigpilv pakub sisuliselt siiski ainult riistvara renti. Täna. Lubavad ka PaaSi ehk platvormi teenusena.

Äkki teha ise pilv?

Kiirelt arenev pilveteenuste pakkuja Levira IT-teenuste direktor Margus Uustalu pani Postimehe palvel kokku kaheksast punktist koosneva  soovituste nimekirja, mida iga andmeid töötlev ettevõte võiks kaalumisel abiks võtta.

1.           Defineerida ärivajadus ja ootused teenusele

Kaasajal on erinevate pilvetehnoloogiate pakkujaid ja pilvekeskkondi tohutult palju. Kuid pilveteenus ei ole rohi, mis äri korda teeb. Esmalt tuleb defineerida ärivajadus, mida rahuldama minnakse. Enne kui valida pilveteenuse keskkondadest see õige, tuleks väga selgelt defineerida ootus teenusele. Võimalusel kaasata selleks eriala spetsialiste. Kas valida avalik pilv, kasutada privaatpilve või äkki isegi hübriidlahendust? Kas pilv peab olema kõrgkäideldav? Kerge on teha valesid otsuseid, kui ei tea, kuhu jõuda tahetakse, millised on ootused käideldavusele või turvalisusele. Põhjalik eeltöö aitab vältida hilisemat pettumust, võimalike migratsiooniprojekte teistesse keskkondadesse ja tõdemust, et nii ei saagi teha, nagu planeeritud oli.

2.           Ei ole olemas universaalset, kõigile sobivat teenust

Keskkondasid on erinevaid ning ei ole universaalset keskkonda, mis sobiks nii arendajatele, veebimajutajatele kui ka ressursimahukatele projektidele. Üldjoontes on kõigil pilveteenuste pakkujatel oma spetsiifika. Tavaliselt saab teha kõike, kuid see ei ole ressursikasutuse vaates alati mõistlik. Eriti juhul, kui ressursikasutust maksustatakse. Jällegi kord tuleb olla tark teenuse tellija.

3.           Odav ei ole alati kokkuvõttes odav

Lisaks soovitaks tähelepanu pöörata hinnastusmudelile. Eestis ei ole tavapärane, et hinnastatakse andmeside liikluse mahtu. Muus maailmas on see aga pigem tavapärane. Just see komponent võib tulla halva üllatusena. Lisaks tuleb läbi kaaluda ja võrrelda näiteks kettamassiivi hinda ning protsessori ja mälukasutuse hinnastust. Tasuta lõunaid ei ole. Kui on soov majutada veebilehte ja meiliserverit, siis tasuks ikka valida just veebilehtede majutusele spetsialiseerunud teenusepakkuja. Saab olla kindel, et kõik töötab, ja mõistliku tasu eest.

4.           Kelle omad on andmed?

Juriidilisest aspektist tasuks kindlasti tähelepanu pöörata kasutustingimustele, kellele kuuluvad serverites hoitavad andmed. Kuidas teie andmeid talletatakse ja mida nendega tehakse. Ei ole harvad juhused, kus kliendid avastavad hiljem, et andmed, mida nad on heausklikult kuskil talletanud, enam neile justkui ei kuulukski. Lisaks tasub uurida, kas teenusepakkuja kasutab andmeturbe valdkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud praktikaid või on lausa oma tegevused sertifitseerinud. Nii saab vähendada riski, et andmed päris “jalutama ei läheks”. Viimasel ajal on seda kahjuks aina sagedamini kuulda.

5.           Pilveteenus ei tähenda, et andmed alati säilivad

Ekslikult arvatakse, et pilveteenus tähendab 100% kaitstust nii teenusele kui ka andmetele. Siiski soovitaks ikkagi kasutada varundusteenus (backup) ja seda siis, loomulikult, teise asukohta. Alati ei pruugi andmete kadumise taga olla teenusepakkuja süsteemirike või kellegi pahatahtlik tegevus. Ka kasutajad ise võivad vigu teha ning enamusel juhtudest on kiirem ja odavam lahendus varukoopiast taastada.

6.           Millised trendid on veel turul (hübriid)

Viimase paari aasta trend on olnud erinevad hübriidlahendused. Klientidel on töötavad serverid, millest loobumine tundub ebamõistlik. Samas on hooajaliselt nõudlus ressursimahukamate tegevuste tarbeks. On need siis mingid arendused või kampaaniad. Antud juhul on Levira klientidele soovitanud hübriidlahendust, kus saab kombineerida nii füüsilise serveri kui ka pilvelahenduste parimaid omadusi. Kuna pilveressursi kasutust hinnastatakse tavapäraselt ressursi kasutamise järgi, siis on antud lahendus ka äärmiselt kuluefektiivne.

7.           Serverid omas majas

Kõik oleneb spetsiifikast: kindlasti on kliente, kelle infoturbepoliitika keelab kasutada pilvelahendusi või kliente, kelle olemasolev raudvara on soetatud varuga ja töötab eeskujulikult ja efektiivselt. On olemas serveriruum, kus servereid hoida. Lisaks mõjutab oma füüsiliste serverite omamist ka tööspetsiifika. Kui soovitakse teha väga ressursimahukaid suurandmete arvutusi ja analüütikat, tuleb see tegevus tavalist serverit kasutades oluliselt odavam.

8.           Äkki teha hoopis ise pilv?

Kõik oleneb jällegi spetsiifikast, turvanõuetest ja ka oskustest. Kindlasti on ettevõtteid, kes ehitavad endale ise privaatpilve, kasutades selleks endale kuuluvaid või siis renditud füüsilisi servereid ja mõnda virtualiseerimisplatvormi. Tavapäraselt on selle põhjuseks vajadus kontrollida platvormi, ligipääse ja kogu infrastruktuuri. Antud lahendus erineb suurte pilveteenuste pakkujate teenusest vaid mastaabi ja kindlasti ka paindlikkuse poolest.

KÕRVALTABEL

Max123 konkreetsed soovitused pilveteenuse valikul

Business Productivity

Pilveteenusega soovitakse katta fundamentaalsed 21. sajandi ärivajadused,  nagu näiteks:

  • Äri e-postiteenus
  • Ühiskalendrid, tööülesanded
  • Dokumendihaldus
  • Failide jagamine ja ühistöö
  • Ettevõttesisene kiire suhtlus ja tegevuste planeerimine

Soovitame valida SaaS teenus, nt:

Office 365

Google G Suite

Virtuaalmasinate majutus

Vajadus liigutada ettevõttes, nt vana raua peal olevad virtuaalmasinad majast välja, töökindlale platvormile

Soovitame kaaluda eelkõige Eestimaiseid IaaS teenuse pakkujaid: 

Telia

MAX Cloud

Levira j.t

Arendus

Kui äri vajab arendusplatvorm mistahes rakenduste või teenuse ehitamiseks, haldamiseks ja deliver’damiseks

Soovitame kaaluda XaaS platvorme:

Azure

AWS

Google

Security

Kui äri nõue on compliance (ISO, HIPAA, PCI jms), kõrge füüsiline turvalisus, GDPR vastavus

Soovitame kaaluda samuti suuremaid tegijaid (väiksed ei vasta):

Azure

AWS Google

High availability, scalability

Kui on vaja kõrget käideldavust ja kiiret skaleerimist, siis võiks kaaluda teenuse üles ehitamist mitme asukoha põhiselt

Soovitame nii kodumaiseid kui ka globaalseid tegijaid.

Tagasi üles