Mida “Asjade Internet” endast õigupoolest kujutab?

Foto: iStock

Viimasel ajal on ühe enam ja enam räägitud terminist nimega Asjade internet. Kuigi loogiliselt mõeldes võikski see ju tähendada internetti ühendatud asju, siis kuigi osaliselt tõsi, tegelikkuses see päris nii lihtne ei ole, kuna hõlmab endas veel üht-teist. Kuna IoT seadmete hulk kasvab väga suure hooga ning see muudab meie elu ja erinevaid protsesse lähimas tulevikus üsna suurel määral, ongi sellest saanud teema, millest palju räägitakse. Seega vaatame ka Digitargas, mida see Asjade Internetendast siis õigupoolest kujutab, kirjutab Mart Laanemägi tehnoloogiaportaalist Digitark. 

Põhimõte

Lihtsalt seletades on Asjade internet ehk IoT (The Internet of Things) erinevate seadmete kogum, mis on võrku ühendatud ning mis täidavad seal kindlat ülesannet. Seejuures ei ole vaja otseselt inimese sekkumist, kuna seadmed saavad oma ülesande jaoks olulise info kogumise ja vahetamisega iseseisvalt hakkama. Inimese hooleks jääb vaid kogutud andmete põhjal õigete järelduste tegemine ning seeläbi vastavate otsuste vastu võtmine. Nii on võimalik sõltuvalt olukorrast analüüsida protsesside efektiivsust, klientide vajadusi ja palju muud sarnast.

Kuigi iga IoT seade vajab oma ökosüsteemi, milles toimetada ja kuskil taustal ka inimest, toimub infovahetus seadmete vahel nii süsteemi sees kui ka sealt väljapoole interneti abil ja ilma inimese otsese sekkumiseta, ehk internetist on saanud asjade internet.

Nii-öelda “Asi” asjade internetis võib aga olla mingi sensor, nagu näiteks suitsu- või temperatuuriandur, spetsiaalne aparaat või tööriist, mis on loodud mingi konkreetse ülesande täitmiseks või ka auto või liinibuss. Oluline on see, et see aparaat ühendub võrku ning selle poolt edastatava info abil saab keegi kuskil mingeid järeldusi teha. Siinjuures on oluline ühenduse kiirus ja ka mobiilsus ehk juhtmevabadus.

Kasutusvaldkonnad

Juba täna on levimas “Targa kodu” kontseptsioon, kus asjade internet aitab meil erinevate andurite abil igal ajahetkel distantsilt mõõta ruumide temperatuuri ning võimaldab seda ka reguleerida. Samamoodi on võimalik juhtida valgust ning lülitada tööle erinevaid seadmeid. Lisaks on võimalik, et nutikodu lahendus annab õnnetuse korral sellest omanikule aegsasti teada. Suures pildis aga on võimalik sensorite poolt kogutud andmete abil analüüsida perioodide kaupa korteri ja kogu maja energiavajadust ja nii leida erinevaid mustreid ning leida efektiivsust.

Loe edasi Digitargast. 

Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!

• Sul on ka teema pakkuda? – räägi meile sellest!
• Kuidas olla Digitargem?