Postimees vahendas teisipäeval algusega kell 13:30 selle uudise vaates otseülekande Kadrioru Kunstimuusemist, kus president Kersti Kaljulaid ja e-residentsuse programmi eestvedajad tutvustavad ettepanekuid e-residentsuse uue versiooni loomiseks.
Järelvaadatav: paljastuvad e-residentsuse uued plaanid
Niinimetatud «E-residentsuse valge raamat» sisaldab kokku 49 ettepanekut, kuidas muuta e-residentsuse programm tulusamaks, mugavamaks ja turvalisemaks.
«E-residentsus 2.0 valges raamatus esitatud ettepanekute elluviimise tulemusena peaks e-residentsusest saama laiapõhjaline ja läbimõeldud platvorm, kus toimub tihe majanduslik tegevus. Platvorm peaks võimaldama e-residentide kogukonna suhtlemist nii omavahel kui ka Eesti inimestega ning aitama Eesti ettevõtjatel maailmas laiemalt oma teenuseid pakkuda,» rääkis e-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus.
Alates 2018. aasta kevadest aitasid raamatu sünnile kaasa rohkem kui 100 inimest Eesti riigiasutustest, eraettevõtetest ja vabaühendustest. Raamat koosneb sissejuhatusest ja viiest peatükist, mis käsitlevad e-residentsusega seoses e-residentide ettevõtlust, õigusruumi, tehnoloogiat, kultuuri ja ühiskonda ning pikemalt ka küsimust, kes on üldse tulevane e-resident.
E-residentide kogukond kasvab hoogsalt: alates algusajast on e-residendiks saanud ligi 50 000 inimest 157 riigist, programmi kaudu on asutatud üle 6000 uue ettevõtte. E-residentsus on teeninud otseste maksude ja riigilõivude kaudu tasa programmi tehtud investeeringud ning toonud Eestile üle 10 miljoni euro netotulu.
Sellele lisanduvad kaudsemad tulud nagu e-residentide investeeringud ja turism, laiaulatuslik rahvusvaheline meediakajastus, Eesti ettevõtete eksport e-residentidele jm. Eriti hoogne on olnud kasv 2018. aastal, kui on lisandunud ligi pool e-residentide poolt loodud ettevõtetest ja laekunud kaks kolmandikku kogu senisest e-residentsuse toodud otsesest maksutulust.