/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/11/05/11552340t1h6abc.jpg)
Riigi infosüsteemi ameti küberturvalisuse teenistuse andmeil jätkuvad tuntud ettevõtteid imiteerivad õngitsuskampaaniad ja finantspettused ning arvepettuste läbi on saanud Eesti ettevõtted ainuüksi sel sügisel kahju vähemalt 500 000 euro ulatuses.
Eesti ettevõtted said sügisel arvepettustes kahju vähemalt 500 000 eurot
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Petuskeem seisneb selles, et kurjategijad saavad ligipääsu mõne ettevõtte meilikontole ja jälgivad sealset vestlust. Õige ajastuse korral esinevad kurjategijad ettevõtte koostööpartnerina ning paluvad tasuda arve muudetud, teisisõnu enda pangakontole.
«Suurt kahju nõudnud arvepettused on läbimõeldud ja hästi planeeritud, mille tõttu on neid ka keerulisem ära tunda. Küll aga võiks tähelepanu äratada asjaolu, kui arve esitaja on muutnud arvelduskonto numbrit või kiirustab arve maksmisega,» selgitas RIA küberturvalisuse teenistuse juht Uku Särekanno ning lisas, et alati tasub mis tahes kahtluste korral arve saatjale helistada ja üle kontrollida.
Ühest konkreetsest arvepettusest kirjutas Postimees novembri alguses, mil kajastasime ühele rõivaketile osaks saanud kuritegu.
Lisaks arvepettuste suuremale levikule oli novembris kaks Facebookiga seotud õngitsuskampaaniat. Ühe kampaania eesmärk oli varastada kasutajaandmeid ning osta reklaami kolmandatele ettevõtetele. Teises kampaanias saadeti justkui Facebooki meeskonnalt kirju, milles õnnitleti ühe miljoni dollari võitmise puhul ning paluti raha ülekandmiseks kontaktandmeid.
Eelmisel kuul registreeris RIA küberintsidentide lahendamise osakond (CERT-EE) ca 295 intsidenti, oluliselt rohkem kui mullu samal ajal.