/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/11/22/11592956t1hd333.jpg)
Siseministeerium asub uurima ettevõtlus- ja IT-minister Rene Tammisti ettepanekut vabastada väljastpoolt Euroopat Eestisse tööle tulevad spetsialistid ja teadlased sisserände piirarvu arvestusest.
Siseministeerium hakkab uurima Tammisti migratsiooniettepanekut (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tammist tegi möödunud nädalal siseministrile ettepaneku vabastada Eesti ettevõtjate jaoks vajalikud insenerid ning teadlased sisserände piirarvu arvestusest. Tammist ei täpsustanud seejuures, mille alusel eristada kõigist ülejäänud sisserändajatest just teadlased ja insenerid – on selleks näiteks haridus, senine amet või Eestis saadav töökoht.
Siseministeeriumi pressiesindaja Merje Klopets ütles Postimehele, et nüüd asutakse välja selgitama ettevõtlusministri ettepaneku täpset vajadust.
«Sisserände regulatsiooni pikema perspektiivi muudatuste analüüsimiseks ja väljatöötamiseks on siseministeeriumi juurde moodustatud sisserände töörühm, mille liige on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Soovitasime antud ettepanekut analüüsida vastava töörühma raames,» ütles Klopets.
Rene Tammist kirjutas oma ettepanekus, et vähene pakkumine tööjõuturul ning kõrged palgakulud on tekitanud olukorra, kus Eesti ettevõtted ei jõua endale teadus- ja arendustöötajaid palgata, mistõttu tuleb Eesti teadus- ja arenduspotentsiaali suurendamiseks laiendada teadlaste ja inseneride kaasamise võimalusi väljastpoolt Euroopa Liitu.
«Eriti puudutab see spetsiifilisi tööstussektoreid, näiteks keemiatööstust ning masinatööstust,» kirjutas minister.
2017. aastal töötas Eestis kokku 4251 täistööajaga teadlast ja inseneri, neist 1162 ettevõtlussektoris. Aastal 2011 töötas Eestis üle kuue tuhande teadlase ja inseneri.
2016. aastal moodustasid teadus- ja arendusvaldkonna töötajad 0,88 protsenti kogu tööjõust, samas kui Euroopa Liidus oli see keskmiselt 1,24 protsenti. Soomes ja Rootsis oli see näitaja üle kolme korra kõrgem kui Eestis.