/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/09/11703488t1h9989.jpg)
Tallinna linnavõim kulutas 20 miljonit eurot Haabersti ringitee läbilaskevõime suurendamiseks, kuid igahommikused tipptunni järjekorrad pole vähemalt ühel suunal kuskile kadunud.
20 miljoni eest ummikuid? Haabersti ringi sabad on linnast välja, linnavõim eitab (16)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harku valla elanike sotsiaalmeediakanalis levitatakse juba pikemat aega fotosid hommikustest liiklusummikutest Rannamõisa teel, mis saavad alguse just Haabersti ringist ning ulatuvad tipptunnil viie-kuue kilomeetri kaugusel asuva Tabasaluni välja.
Üks sellistest fotodest avaldati täna hommikul ning sellelt vaatab vastu tõsiasi, et autode järjekord ulatub tõesti Tallinna piirest välja.
Põhjuseks asjaolu, et ringtee uuendamise käigus ehitati küll ristmikku ületav sild suunal kesklinn-Keila, ent Rannamõisa teed pidi Tallinnasse tööle siirduvad Laulasmaa, Suurupi, Muraste, Tabasalu ja Tiskre elanikud peavad jätkuvalt ootama ringteeliikluse taga. Tõsi, sõiduradasid sai ringristmik tublisti juurde ning paigaldati ka läbilaskevõimet suurendavad foorid.
Saatsime ülaltoodud foto ja elanike arvamused täna kommenteerimiseks ka Tallinna transpordiametile. Saime aga vastuseks, et sellel polevat kujutatud ei Tallinna linna ega ummikuid.
«Tallinnal puudub pädevus korraldada liiklust väljas pool Tallinna. Haabersti liiklussõlmes ummikuid ei ole,» väitis Postimehele transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa.
Palusime talt ka täpsustavat kommentaari, kuna ummikuid saavad ilmselgelt alguse Tallinna linnast ja Haabersti ringilt – lisame need kohe, kui need on laekunud.
Haabersti ringristmiku ümberehitustööd algasid 2017. aasta mais ja läksid maksma 20,2 miljonit eurot. Palju kära tekkis selle ümber seoses ühe töödele jalgu jäänud vana pajuga, mille mahavõtmise vastu olid segase olemusega loodusrühmitused ja ka Roheliste erakond, mille liider peagi linnavalitsusse palgale võeti.
Tööde maht hõlmas teelõikude uuendamist ja ehitamist kokku 2,92 kilomeetri ulatuses, viadukti ehitust, jalg- ja jalgrattateede ümberehitus 1,70 kilomeetri ulatuses ning uute jalg- ja jalgrattateede ehitus 2,3 kilomeetri ulatuses. Rajati kolm uut ja rekonstrueeri neli fooriristmikku.