/nginx/o/2019/01/15/11716644t1hd186.jpg)
Samamoodi nagu me hoiame korras oma kodu ja selle ümbrust, tuleks aeg-ajalt üle vaadata ja digitaalsest prügist puhtaks teha ka oma nutiseadmed. Ühendades regulaarse puhastuse mõtestatud andmete paigutusega, muudad oma seadmed kiiremaks ning neis leiduvad asjad kiiremini leitavaks. Nii väheneb stress, võidad ajas ning sinu seadmed on alati tipp-topp seisukorras, kirjutab Mart Laanemägi tehnoloogiaportaalist Digitark.
Väga paljude inimeste telefonidesse koguneb aja jooksul suurel hulgal erinevaid rakendusi. Näiteks on võib-olla proovitud ja mõnda aega mängitud ühte või teist mängu, kasutatud mingit teenust, proovitud erinevaid äppe navigeerimiseks, testitud, milline ilmateade on kõige parem jne, jne. Nii kasvabki aja jooksul telefoni installeeritud rakenduste arv üha suuremaks ja pilt ekraanil muutub aina kirjumaks.
Seega oleks mõistlik võtta hetk ja kõik nutiseadmesse paigaldatud rakendused mõttega üle vaadata ja sellised, mille olemasolu vajalikkus kahtluse alla satub, lihtsalt eemaldada. On üsna kindel, et kuigi paljud paigaldatud rakendustest leiavad pidevat ja aktiivset kasutust, leidub kindlasti ka hulk selliseid, mida viimati käivitati mitu kuud tagasi. Nii tulebki lihtsalt süda kõvaks teha ja mittevajalikud kustutada. Esiteks korrastub selle tegevuse tulemusena mõnevõrra ekraanil valitsev segadus, teiseks vabaneb ruum telefoni mälust ning kolmandaks väheneb ka taustal toimuvate operatsioonide hulk, sest paljud rakendused töötavad pidevalt ka ilma kasutaja abita. Nimelt toimub taustal pidevalt erinevate uuenduste kontroll, asukoha määramine jms.
Valiku osas, mida kustutada või alles jätta, on abiks ka seadmete tootjad ise. Näiteks Apple on iOS-i tarkvarasse lisanud ScreenTime’i nimelise rakenduse, kust saab vaadata, milliseid äppe rohkem kasutatakse, ning sarnane Digital Wellbeingi nime kandev rakendus leidub ka kõige uuemates (Android 9) telefonides.
Ülejäänud Android-telefonides saab seda infot reeglina samuti vaadata, aga kust täpselt, see sõltub juba tootjast ja telefonist.
Kui kasutud äpid on seadmest kustutatud, võiks järgmise sammuna alles jäänud omakorda kindla struktuuri või loogika järgi ümber paigutada. Enamik telefone lubab õnneks rakendusi nii kaustadesse koondada kui ka nende asukohta muuta. Seega võiks näiteks sarnastele rakendustele tekitada omaette kaustad. Nii võib näiteks kõik Google’i äpid ühte kausta kokku tõsta. Ehk kausta nimega Google saab panna: Drive’i, Photos ja Chrome’i rakendused, aga ka Play-raamatud, -mängud, -muusika ja filmid.
Sama võivad katsetada iPhone’i omanikud sarnaste “i” algusega rakendustega. Kaustade osas teeb üldpildi märkimisväärselt puhtamaks ka telefoni tootja poolt kaasa tulevate rakenduste kokku tõstmine. Ehk siis näiteks Samsungi omanikud saavad sinna paigutada kõik Samsungi loodud äpid, nagu näiteks Samsung Notes, Samsung Themes, Samsung Members jne.
Veel võib soovi korral kokku tõsta näiteks kõik suhtlemisega seotud äpid nagu Whatsapp, Viber ja Skype või siis nii-öelda asjaajamiseks vajalikud, nagu pangad, elekter, Smart-ID jne. Nii on sarnased rakendused kindla loogika järgi koos ning nende leidmine, eriti kui mingit rakendust läheb vaja harva, lihtsam. Tuleb vaid mõelda sellele, mis teemaga rakendus seotud on ning avada vastav kaust. Loomulikult ei pea kõiki rakendusi vägisi kausta panema, eriti kui neid kasutatakse väga tihti.
Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!