Eestis on alanud asjade interneti võiduajamine

Nordic Automation Systemsi IoT lahendused

FOTO: nasys.no

Pea kõik Eesti suuremad telekomiettevõtted on teada andnud suurejoonilistest plaanidest panna kõikvõimalikud andurid – olgu nad või maa all – automaatselt infot edastama ning luua sellega kogu maad kattev asjade interneti võrk.

Mis on üldse asjade internet? Väga praktiline näide võiks kõlada umbes nii: Lõuna-Eesti põllumees, PRIA rahadega korralik kastmissüsteem  rajatud – tema paneks nüüd niiskusandurid iga 300 meetri järel mulda ja kui mingis sektoris olukord kuivaks kisub, siis lülitatakse kastmispumbad automaatselt sisse. Samamoodi võivad oma näite saata basseinivee puhtuse mõõtjad, nii võivad liikuda elektrinäidud ja kõik muu kujutletav.

Tavainternetist muudab sellised võrgustikud erinevaks see, et infot vahetavad seadmed ilma inimese sekkumiseta omavahel ja suletud ringides. Just selliseks arenguks ongi meie telekomid nüüd valmis.

Suures plaanis jagunevad asjade interneti võrgud kaheks: ühed vajavad oma anduritele ühenduse andmiseks SIM-kaarti, teised aga mitte. Esimest varianti pakuvad loomulikult mobiilsideoperaatorid ning neil pole võrgu püstipanemiseks tulnud teha ka erilisi investeeringuid, kuna kasutatakse mobiilsidevõrku.

Leivaahjust metsasalu ja kanalisatsioonikaevuni

Näiteks Telia avas oma kogu Eestit katva asjade interneti võrgu pärast aastast katsetusteseeriat detsembris ning esimeseks kliendiks sai gaasifirma Energate, mis pani selles tööle oma esimesed kaugloetavad gaasiarvestid. Seejuures kasutab Energate seadmeid, mille aku eluiga on kuni 16 aastat.

Samuti on AS Leibur oma kerkimisruumis kasutusele võtnud Telia IoT tehnoloogia, mis võimaldab väga täpselt jälgida ruumi niiskuse ja temperatuuri taset.

Telia asjade interneti valdkonna juhi Toomas Kärneri sõnul on loodud NB-IoT (narrow band internet of things) võrk ka 5G toega.

Sama asjade interneti tehnoloogiat on juba möödunud aasta sügisest kasutamas ka Elisa.

Ettevõtte raadiovõrkude ja taristu valdkonna juht Kristo Kork märkis, et näiteks koostöös ettevõttega FlyDog kasutatakse NB-IoT lahendust kanalisatsioonis veetaseme mõõtmisel üleujutuste ennetamiseks.

«Koos Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) oleme ellu kutsunud Superhands`i, kus andurid võimaldavad mõõta temperatuuri ja käivitada vajadusel kastmissüsteemi, et päästa noored puud. Lisaks on meil koostöö The System`iga, kus andurid on ühendatud suitsuanduriga ning annavad omanikule märku võimalikust tuleohust,» rääkis Kork.

Kork märkis, et kui praegu eeldab  Narrowband IoT teenuslahendus veel andurisse SIM-kaardi sisestamist, siis tulevikus tekib kindlasti ka eSIM-i kasutamise võimekus.

Elisa on oma võrku NB-IoT tugijaamu paigaldanud niivõrd tihedalt, et leviala linnades on 500 meetrit kuni kilomeeter ning maapiirkondades ulatub mõne kilomeetrini. «Oleme teadlikult rajanud ülitiheda NB-IoT võrgu, millega ületame tehnoloogilisi ootuseid mitmekordselt. Standardlahenduse järgi võiks ühe tugijaama leviala ulatuda vähemalt 10, ekstreemjuhtudel koguni 20 kilomeetrini,» märkis Kork.

Ta lisas, et NB-IoT lahenduse juures pole oluline võrgulahenduse kiirus, vaid kõige olulisemaks on kättesaadavus, ekstreemselt suur leviala ja turvalisus. Standardi järgsed kiirused võrgus on 100–200 kilobitti sekundis.

Asjade interneti turul on aktiivselt tegutsemas ka telekomiettevõte Levira. Ettevõtte juhatuse liige ja võrguteenuste direktor Meelis Anton ütles, et Levira asjade interneti platvorm on sedavõrd universaalne, et võimaldab teenindada samas keskkonnas korraga erinevate nutivõrkude seadmeid. Olgu neiks näiteks  LoraWAN, Sigfox, NBIoT või 2G/3G/4G IoT seadmetele loodud raadiovõrgud.

«Näiteks veemõõtjate näidud võivad saabuda Sigfoxi, alarmid veeleketest hoopis LoRaWAN võrgust. See võimaldab valida parima kvaliteedi ja hinna suhtega nutivõrgu seadmeid kogu maailmast. Igal antud tehnoloogiatest on oma plussid ja miinused ja valik sõltub IoT kliendi vajadustest,» rääkis Anton.

Levira kliendid kasutavad asjade interneti võimalusi näiteks sisekliima monitooringuks, arvestite näitude kauglugemiseks, ennetavaks hoolduseks, põllumajanduse teenusteks. Tänaseks on Levira portfellis üle 20 erineva nutivõrgu seadme.

Suurte tegijate kõrval on asjade interneti teenuseid pakkumas veel näiteks Nordic Automation Systems (NAS, kes tegeleb muu hulgas gaasiarvestite kauglugemise terviklahenduste pakkumisega. Seda nii LoRaWAN kui ka NB-IoT valdkonnas.

Ettevõte tegeleb veel vee-, soojus- ja elektriarvestite sensorite ja tänavavalgustuse kontrollerite tootmisega. Välja on arendatud pilveplatvorm NAS IoT Hub, kus kliendid saavad kogutud andmeid analüüsida ning inte-greerida neid oma infosüsteemidega.

Tagasi üles