Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2018/12/02/11623180t1h71dc.jpg)
Pea kõik Eesti suuremad erakonnad on nõus sellega, et Eesti innovatsioonivaldkond ja startup’id vajavad välismaiseid talente nagu õhku ning piirid tuleks lahti hoida nii Euroopa Liidu kui erakondade arvates muu maailma riikidega. Erand on vaid Isamaa.
Startup Estonia nimeline projektimeeskond on juba aastaid proovinud leida viise, kuidas ettevõtlikke spetsialiste, talente ja lihtsalt geeniuseid Eesti innovatsioonimeeskondadesse meelitada. Kõikjalt maailmast proovitakse Eestisse saada asjatundjaid näiteks seadusemuudatuse abil, millega loodi Eestis startup-viisa nimeline erisus tavapärast sisserändekvoodist. Lisaks rohkelt reklaamikampaaniaid.
Põhjuseid selleks on väga palju – alates Eesti väiksusest ja lõpetades idufirmanduse omapäradega. «Iga maailmas eduka startup-ökosüsteemi taga on rahvusvahelisus ja eri taustade segunemine. Mida variatiivsem, rahvusvaheliselt sidusam startup-ökosüsteem on, seda suurem potentsiaal on maailmatasemel edulugusid saavutada,» selgitas Postimehele startup-viisa projektijuht Merilin Lukk.
Aga küsimus pole ainult selles, et maailmas on talente kahtlematult rohkem kui väikeses Eestis. Seni on Eesti startup-sektori tugevus olnud justnimelt asjaolu, et meie startup'id on esimesest tegutsemispäevast globaalsed ehk mõtlevad välisturgudele ja vaatavad Eestit kui testplatvormi. Kuna turud asuvad meie startup'idel välismaal, siis on sihtturgude esindajate osalemine arendustiimides ilmselgelt iseenesestmõistetav.