FOTO: iStock

Kuula artiklit

Isegi, kui taevas pea kohal on pilvitu, siis üks teine, nähtamatu pilv aina kasvab. Selle pilve moodustavad meie andmed – emailid, pildid, audio- ja videofailid jne. See, mis 10a tagasi oli veel meie kodudes DVD-tornide ja kõvaketaste peal, on kolinud online-sfääridesse, kirjutab Hardi Keerutaja tehnoloogiaportaalist Digitark.

Ma mäletan, millise õhina ja iseenesestmõistetavusega ma kirjutasin filme ja muusikat CD ja DVD-plaatidele. Enamik olulisi faile istusid kõvakettal lootuses, et ehk see veel ei jookse kokku. Siis tuli väliste kõvaketaste ajastu. Iga mõne kuu tagant oli uut vaja, sest videoprojektid, mahukad failid, vajasid kodu. Lisaks fotod ja kõik muu multimeedia.

Mõned aastad tagasi avastasin, et ma pole enamikke kettaid pikemat aega isegi järgi ühendanud. DVD-tornid peitsin häbiga sahtlipõhja, samas teades, et võiks need samahästi ka ära visata. Muusika kuulamiseks mõeldud Winamp oli samuti seisma jäänud. Asemele on tulnud mugavad veebiteenused, pilved, Dropbox, Spotify, Netflix, Google Drive, mis aitasid vabaneda kodustest andmekandjatest ja hirmust, mis saab, kui vana läptop lõplikult üles ütleb. Isegi Adobe’i programmid on kasutatavad üle interneti.

Kuigi aastatuhande vahetudes nähti tsentraliseeritud digihoidlates võimalust vähendada energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside levikut, siis läks teistpidi. Iga päevaga toodame üha rohkem andmeid ja meie kasvav digitaalne jalajälg nõuab suuremaid serveriruume ja energiat. Ühte suurt osa sellest jalajäljest võib nimetada digitaalseks prügiks – data, mida oleme tekitanud ja mida enam ei kasuta, koormab serverifarme.

Suund on energia säästmisel

Peaaegu kõik, mida me internetis teeme, kasvatab süsinik-jalajälge. Juba 2009. aastal avaldas viirusetõrje ettevõte Mac Affee raporti, kus teatas, et iga päev kulub miljardite rämpskirjade kohale toimetamiseks sama suur hulk energiat, kui kahele miljonile Ameerika kodule ja toodab samapalju kasvuhoonegaase, kui 3 miljonit autot. Prognoositakse, et kuue aasta pärast, aastal 2025 tarbivad andmehoidlad viiendiku kogu planeedi toodetud energiast ja on ühtlasi suurimaid reostajaid.

Loe edasi Digitark. 

Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!