Google ähvardab eurooplased YouTube'ita jätta

Google'i kontor New Yorgis. Foto: MIKE SEGAR / REUTERS

• Tehnogigant sekkus jõuliselt Euroopa seadusloomesse

USA tehnoloogiagigant Google alustas jõulist kampaaniat mõjutamaks Euroopa Parlamendi menetluses oleva autorikaitse seaduse muudatusi ja ähvardab Euroopa elanikke suurest osast YouTube’i sisust ilmajäämisega.

«Euroopa Parlamendi väljapakutud versioon võib tekitada olukorra, kus teenused, nagu YouTube ja Google'i otsing, peavad piirama esitatava sisu mitmekesisust. Kujutage ette, et te ei saa vaadata videosid, mida armastate!» seisab Google’i veebikampaania sõnumites, mis on otsustatud tõlkida isegi eesti keelde ja mille levikuks on ostetud säutsupinda isegi Twitterilt.

Find out how the EU Copyright Directive may affect how you find news online. https://t.co/6i6oCZGSs3 pic.twitter.com/i9QqnIAQCI

— Google Europe (@googleeurope) January 15, 2019

Google'i väitel on YouTube’il praegu 35 miljonit kanalit,  mida seadusemuudatus võib Euroopa Liidus mõjutada. Muudatus seisneks selles, et üleslaaditud sisuga seotud autoriõiguste rikkumise eest pannakse vastutus kõigile teenustele, mis hostivad üleslaaditud sisu  – sealhulgas YouTube'i.

Teenusepakkujatel ei oleks Google’i kinnitusel juriidilise vastutuse vältimiseks muud võimalust, kui blokeerida Euroopa Liidus sellised olemasolevad ja hiljuti üleslaaditud videod, mille autoriõiguste teave on teadmata või kaheldav.

Tehnogigandi teatel mõistab ta, et seadusi on vaja uuendada ja internetiajastule sobivaks kohandada, ent väljapakutud ELi autoriõiguse direktiiv võib aga kaasa tuua soovimatuid tagajärgi, mis võivad piirata veebis saadaoleva teabe mitmekesisust.

«Toome näiteks ülemaailmse hittlaulu «Despacito». See koosneb mitmest autoriõigustega kaitstud osast – alates helisalvestisest kuni avaldamisõigusteni. Kuigi YouTube'il on litsentsilepingud mitme osapoolega, ei ole kõik õiguste omanikud siiski teada. Selline ebakindlus tähendab, et peame võib-olla blokkima sellised videod, et meid ei saaks artikli 13 alusel vastutusele võtta,» toob Google näite.

Ta on loonud ka pildi, millel näha YouTube'i kanal olukorras, kus ELi plaanitavad seadused juba kehtiksid:

Foto: Google

Google väidab, et on viimase 12 kuu jooksul maksnud ELis asuvatele YouTube'i sisu omanikele 800 miljonit eurot autoritasusid. Muusikatööstused on teeninud samal ajal reklaamituludena 1,5 miljardit eurot.

Euroopa Parlamendi pakutud seaduse versioon võib Google’i ähvardusel sellisel kujul ohustada ka sadu tuhandeid töökohti, Euroopas asuvaid autoreid, ettevõtteid, esitajaid ja kõiki, kes on nende palgal.

Google tahab, et teenused, mis teevad kõik endast oleneva, et autoriõiguste omanikke kaitsta, ei peaks ilma vastava teavituseta olema vastutavad autoriõiguste rikkumise eest.

«Miks otsustasime teie poole pöörduda? Selleks ajaks, kui enamik inimesi seaduse mõjust teada saab, on seadus juba jõustunud. Meie loodame, et õigel ajal dialoogi alustades leiame kõigi jaoks parema lahenduse,» selgitas Google kampaania alustamist.

Euroopa Parlamendis on seadusemuudatused hetkel nn triloogide faasis, kus teemat arutatavad Euroopa Komisjon, liikmesriigid (nõukogu) ja Parlament. Kuna Euroopa Nõukogu ei ole üksmeelele jõudnud, siis lükkus edasi tänaseks plaanitud läbirääkimiste voor. Google'i viidatud artiklid 11 ja 13 said koguni 11 liikmesriigi blokeeringu osaliseks ja neid ähvardab nüüd eelnõust väljaheitmine.

KOMMENTAAR

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus

Asja tuumaks on jätkuvalt direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul (ehk nn DSM direktiiv), täpsemalt selle artiklid 11 ja 13. Need on kogu autoriõiguse reformipaketi avaldamisest 2016. aasta sügisel kõige enam diskussioone tekitanud ja neid võib pidada kõige vastuolulisemaks osaks selles direktiivis.

Lühidalt:

• Artikkel 11: ajakirjandusväljaannetele loodav autoriõigusega kaasnev õigus

• Artikkel 13: kohustused infoühiskonna teenusepakkujatele

Erinevad sidusgrupid on paari aasta jooksul pidevalt teemat nende artiklite osas tõstatanud, et oma huvide eest seista. Ja kuna DSM direktiiv on hetkel Euroopa Liidu institutsioonides nn kolmepoolsete läbirääkimiste (triloogide) faasis, siis on ilmselt antud juhul tegemist taas diskussiooni tõstatamisega ühe sidusgrupi (Google) poolt, et endale sobiv lahendus kõnealustele sätetele saada.