Võru vald distantseeris end Lõuna-Eesti internetiprojektist

Võru linn. FOTO: Arved Breidaks

FOTO: Arved Breidaks

Võru valla teatel puudub tal tänaseks päevaks kindlus, et värskelt Lõuna-Eestis taas käima lükatud Eesti Andmesidevõrgu projekt «Internet koju» ka tegelikult suudab internetikaabli inimesteni viia.

«Võru vald Vald on loomulikult teadlik MTÜ Eesti Andmesidevõrk teavituste saatmisest ja pakkumistest, kuid seda vaid sarnaselt kõigi teistega ehk läbi meediakanalite. Vald ei ole projekti elluviimisega ja liitumiste ehitamisega seotud ning ei saa anda mingeid garantiisid, et MTÜ Eesti Andmesidevõrk lubatud liitumised ka valmis ehitab,» teatas Võru vald oma Facebooki seinal.

Postimees kirjutas eile, et Lõuna-Eesti seitse omavalitsust ja eraettevõtjad käivitasid riigi lubadustest, sõnadesöömisest ja abiprojektidest sõltumatu ettevõtmise «Internet koju», mis asub veel sel aastal oma elanikele koju viima ülikiiret internetti.

Ettevõtmise taga on MTÜ Eesti Andmesidevõrgu järeltulija AS Eesti Andmesidevõrk, millega tegijate väitel on tänaseks liitunud Antsla, Elva, Kanepi, Rõuge, Otepää, Põlva ja  Võru vald ning mitmed erainvestorid.

Võru vald teatas aga ootamatult, et on ettevõtmise suhtes skeptiline. «Kutsume kõiki üles uurima MTÜ-lt projekti tausta, lugema hoolikalt lepinguid ja kaaluma võimalikke tagajärgi. Arvestada tuleb ka võimalusega, et MTÜ ei suuda ühendusi valmis ehitada,» teatas vald.

Samas Eesti Andmesidevõrgu veebilehe andmeil on Võru vald MTÜ asutajate seas täiesti olemas.

Aktsiaseltsi eelkäijaks ja üheks osaliseks olnud MTÜ Eesti Andmesidevõrk alustas projekti «Internet koju» tegelikult juba 2017. aastal ning huvi oli liitumise vastu väga suur – kogunes ligi 20 000 sooviavaldust. See oli periood, mil toonane sotsist IT-minister Urve Palo omavalitsust just selliseid projekte käivitama kutsus.

«Paraku juhtus sedasi, et MKM otsustas lubatud toetuse andmisest loobuda. Ilma riigi toetuseta ei suuda kohalikud omavalitsused miljoneid eurosid maksvat projekti ise ellu viia. Saades teada MKMi otsusest loobuda toetuse andmisest, jäi projekti käivitajatel kaks valikut – kas loobuda või otsida alternatiivset rahastusmudelit. Otsustati viimase kasuks, sest probleem maapiirkonnas on tõsine ja inimestele sai ka lubatud, et kohalikud omavalitsused on võtnud selle teema lahendada,» selgitas Postimehele Eesti Andmesidevõrgu ASi juhatuse liige Keijo Lindeberg.

Olgu märgitud, et Keijo Lindeberg on tegelikult pealinna advokaat, kes on pandud juhtima ka ettevõtte valdusfirmat United Broadband Capital OÜ, mis tegeleb projekti tarvis erainvesteeringute kogumisega.

Lindebergi sõnul jõutigi pärast pikki läbirääkimisi kokkuleppele erakapitaliga, kes projekti pikaajalise investeeringuga rahastab. Kuna erakapital soovib ka teatud tootlust oma investeeringult, siis ei sobinud enam ka MTÜ vorm ning loodi eraldi aktsiaselts. Erainvestorite nimesid ei soostu ta veel nimetama, kuid lubab seda teha peagi, mil nimekiri lukus.

«Kokkulepe on, et aktsiaseltsis on erakapitalil 50-protsendine osalus ja kohalikel omavalitsustel 50-protsendine osalus, mis omandatakse läbi MTÜ. Tõesti pole tänaseks aktsiakapitali jaotamine lõpuni viidud, kuid see tehakse ära lähinädalatel,» kinnitas Lindeberg.

United Broadband Capital OÜ eesmärk on tema sõnul  tegutseda avatud investeerimisettevõtte põhimõttel ja  kõik, kellel on huvi investeerida lairiba valdkonda, on oodatud läbirääkimistele.

Mis puutub projekti enda käekäiku, siis asuti alates selle nädala algusest «Internet koju» projekti aktiivsemalt välja reklaamima ja huvi projekti vastu on endiselt väga suur.

Tagasi üles