Palju segadust Lõuna-Eesti internetiprojekti ümber

EstWini kaablivõrgu ehitus Viljandimaal Uusnas Foto: Elmo Riig / Sakala

Mitme Lõuna-Eesti valla elanikelt on asunud ülikiire interneti liitumislepingute liitumistasu küsima segase tausta ja selgete garantiideta ettevõtmine.

Selle nädala esmaspäeval laekus kümnete tuhandete elanike postkasti aktsiaseltsilt Eesti Andmesidevõrk pakkumine sõlmida liitumisleping, maksta 153 eurot liitumistasu ning jääda lootma kirjas antud lubadusele, et juba aasta lõpus veetakse valguskaabel esimeste kodude ja ettevõteteni.

Projekt kannab nime «Internet Koju» ning saatjad väidavad, et see valmib kohalike omavalitsuste ja erasektori koostöös. Paraku selgub, et see on vaid pool tõde, ning tegelikkuses pole tänaseks selge, mida kujutab endast kirjas toodud erasektor ja milline on omavalitsuste roll selles.

Tõsi on see, et juba aastaid on Euroopa Liidu struktuurifondide raha abil Lõuna-Eestis ligi 700 kilomeetri interneti põhivõrku rajanud Antsla, Elva, Võru, Kanepi, Rõuge, Otepää ja Põlva valdade osalusega MTÜ Eesti Andesidevõrk. Justnimelt MTÜ, mitte AS. Ja justnimelt põhivõrku, mitte nn viimast miili. Euroopa Liidu rahade eest ei tohigi lõppklientide ühendusi luua.

Kliendiühenduste rajamiseks loodigi möödunud aasta 7. augustil Eesti Andmesidevõrgu AS. Aadress täpselt sama, mis MTÜl – Pikk 15a, Võru. Kuid siit segadused algavadki.

Esiteks segadus aktsiaseltsi omanike ümber. Äriregistri andmeil on ettevõtte ainus juhatuse liige Tallinnas tegutsev advokaat Keijo Lindeberg, kes vaevalt midagi valguskaablist ja selle vedamisest teab. Ettevõtte 100 protsendi aktsiate omanikuks on valdusfirma United Broadband Capital OÜ, mille ainus nähtav omanik ja vedaja on samuti Lindeberg.

Seega ei paista mitte kuskilt välja, et omavalitsused oleksid aktsiaseltsiga kuidagi seotud. Lindeberg ise väitis sel nädalal Postimehele, et esialgu on vaid kokkulepe, et kohalike omavalitsustel tekib 50-protsendine osalus läbi MTÜ Eesti Andmesidevõrk, kuid millegipärast pole  aktsiakapitali jaotamist siiamaani lõpule viidud.

Seda veel viis kuud pärast aktsiaseltsi asutamist. Ettevõtte nõukogust leiame sellele vaatamata mitmeid omavalitsusjuhte, nende seas on näiteks Andrus Seeme ja Priit Lomp, aga ettevõtjad Tiit Niilo ja Hardi Haring (SkyLive Telecom, nüüdse nimega Elevi).

United Broadband Capitali tegelikke rahastajaid Lindeberg avalikustama ei soostu, väites, investorite nimed avalikustatakse pärast seda, mil nende lõplik nimekiri on teada.

Liitumislepinguid pakkuv masspostitus oli aga juba välja saadetud ning segaduses rahvas asus küsimustega vallamaju pommitama – kui usaldusväärne see pakkumine ikkagi on.

Selle nädala neljapäeval toimus Põlvas lõpuks segaduste lahendamiseks kohtumine, kus said kokku Antsla, Rõuge, Võru, Elva, Otepää, Kanepi ja Põlva valdade esindajad ning MTÜ Eesti Andmesidevõrgu ja Eesti Andmesidevõrgu AS esindajad.

Sündis avaldus, mille Elva abivallavanem Mikk Järv võttis kokku sõnadega: «Eelpoolnimetatud vallad on küll MTÜ Eesti Andmesidevõrk asutajaliikmed, kuid Internet Koju projekti ehitab välja Eesti Andmesidevõrgu AS ja seetõttu ei saa vallad anda lisagarantiisid, et Eesti Andmesidevõrgu AS lubatud liitumised ka kõigile lepingu sõlmijatele valmis ehitab.

Seega ei mingeid omavalitsuste garantiisid.  Küll aga manitsesid omavalitsused elanikke liitumislepingut sõlmides lugeda tähelepanelikult selle tingimusi.

Ja need tingimused on teine asjaolu, mis rahvas segadust on tekitanud.

Näiteks selgub neist, et majapidamine või ettevõte, mis lepingu alusel on endale valguskaabli majja saanud, saab endale igavesest ajast igavesti kohustuse tasuda selle eest hooldustasu. Jutt käib sellest, et kui klient pole sõlminud ühegi internetiteenuse pakkujaga – näiteks Telia, Elisa või Tele2-ga – lepingut, siis tuleb maksta 36 eurot aastas hooldustasu AS Eesti Andmesidevõrgule.

«Eesti Andmesidevõrgu AS-il on õigus nõuda teenuseid mittetarbivalt liitujalt hooldustasu, aga lähtume ka konkreetse situatsiooni eripäradest. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et rajatud sidevõrku tuleb hooldada ka siis, kui seda hetkel liituja poolt aktiivselt ei kasutata. Seetõttu näevad üldtingimused ette õiguse nõuda hooldustasu, mille eesmärgiks on katta reaalselt Eesti Andmesidevõrgu AS-il tekkivad kulud,» selgitas Keijo Lindeberg esimese hooga.

Veelgi enam: olukorras, kus kinnistu vana või uus omanik soovib pärast mõningast pausi hiljem kaabli abil teenuseid edasi kasutada, on ta kohustatud eelnevalt kogu hooldustasu võlgnevuse tasuma.

Postimehe küsimuse peale, kas tõesti tekib puudub võimalus kaabel nö välja osta või kuidagigi igavesest kohustusest vabaneda, Lindeberg enam nii konkreetset vastust ei andnud. Päev hiljem teatab ta, et «hooldustasu osas on üldtingimused täpsustamisel ning eelduslikult järgmise nädala esmaspäevast täpsustame neid tingimusi.»

Riigilt konkursiga saadud 20 miljoni eest samuti üle Eesti nn «valgetele aladele» viimase miili ühendusi loov Elektrlevi näiteks sellist kohustust oma klientidel peale ei pane.

«Meie tingimustes ei ole ette nähtud regulaarset hooldustasu. Klient tasub Elektrilevile ühekordselt liitumistasu võrguühenduse ehitamiseks ja pärast seda tal enam mingisugust arveldamist Elektrileviga ei ole. Igakuist teenustasu maksab klient internetiteenuse operaatorile – kuid kui klient teenust ei tarbi ja operaatorit ei vali, ei pea ta tasuma midagi,» kinnitas Postimehele Elektrilevi sideteenuste juht Oliver Ruus.

Teiseks on tekitanud küsimusi liitumine ja liitumistasu.  Lepingu sõlmimisel küsitakse tulevaselt kliendilt liitumistasu 150 eurot ja sellele lisatakse vee 3 eurot menetlustasu. Algselt arvestatakse see liitumistagatiseks ja kui liitumisaadressile kinnitatakse ehitusprojekt  - see selgub hiljemalt oktoober 2019 -, siis arvestatakse liitumistagatis ümber liitumistasuks, mida kasutatakse ehituse rahastamiseks.

Kui selgub, et liitumisaadressile ei ole võimalik sidekaablit välja ehitada, siis lubatakse summa tagastada – tõsi, ilma 3-eurose menetlustasuta. Eesti Andmesidevõrk lubab, et langetab otsuse, kuhu internetikaabel viiakse ja kuhu mitte, hiljemalt 30.11.2019.

Lõppude lõpuks pole AS Eesti Andmesidevõrk andnud teada ka sellest, milliste interneti- ja teleteenuste pakkujatega ta koostööd teeb, et nende teenused lõpuks ka elanikeni jõuaksid.

Nädala lõpus andsid «Internet Koju» võrgu arendajad ja väljaehitajad lõpuks lubaduse saata kõikidele  sooviavalduste esitajatele täpsustavate selgitustega kirja. Juba sõlmitud lepingud vaadatakse läbi ja esimesel võimalusel teavitatakse neid, kellele ei ole võimalik ühendust rajada, ning raha makstakse tagasi.

MTÜ Eesti Andmesidevõrk kogus möödunud aasta lõpuks Lõuna-Eesti elanikelt ligi 20 000 interntiga liitumise sooviavaldust.

Nii MTÜ kui AS Eesti Andmesidevõrk tegevjuht Raivo Tammiksaar on eelistanud täpsustavatele küsimustele mitte vastata.