FOTO: Google

Kuigi näiliselt tunduvad monitorid üsna sarnased ning sageli pööratakse nende omadustele, võrreldes näiteks sinna külge ühendatud arvuti parameetritega, hulga vähem tähelepanu, on tegelikkuses ekraanide vahelised erinevused üsna suured. Leidub nii kodu- kui ärikasutajatele mõeldud seadmeid aga ka spetsiaalselt mänguritele toodetuid. Seega on oluline veenduda, et valitud saaks sobivaim mudel, kuna kuvar on ju tegelikult arvuti kasutamisel just see osa, mida kasutaja päev läbi vaatama peab, kirjutab Mart Laanemägi tehnoloogiaportaalist Digitark.

Resolutsioon, suurus, reaktsiooniaeg

Vast ühed kõige levinumad parameetrid, mida monitoride valimisel vaadatakse on resolutsioon, suurus ning reaktsiooniaeg.

Rääkides resolutsioonist, kehtib mõningate mööndustega tõsiasi, mida suurem number, seda parem. Seda siis seetõttu, et suurem resolutsioon tähendab rohkem piksleid ja seega võimekust ekraanil korraga rohkem infot kuvada. Küll aga peab siinjuures meeles pidama, et mida suurem resolutsioon, seda väiksem on ekraanil olev tekst. Populaarne ja väga levinud on Full HD resolutsioon, ehk 1920 x 1080. See on sama, mis paljudel teleritel ning enamikel juhtudel sellest piisab. Samas aga leidub üha rohkem juba ka UHD (3840 x 2160) ja veelgi suuremate resolutsioonidega monitore.

Resolutsiooni kõrval tuleb vaadata ka ekraani füüsilist mõõtu tollides. Hetkel on väga levinud 24 tolli suurused monitorid. Seda seepärast, et tavalisele töölauale on see üsna optimaalne valik. Lisaks on Full HD resolutsiooniga pilt ca poole meetri kauguselt mugav vaadata. Samas aga liigub ka monitoride maailmas trend üha suuremate suuruste poole ning peljata ei tasu ka 24-st tollist suuremaid mõõte.

Üks levinud omadus, mida veel välja tuuakse on reaktsiooniaeg. Siin kehtib, väiksem number on parem, reegel. Teisalt jällegi on reaktsiooniaeg enamikel juhtudel juba piisavalt hea, nii et tavakasutajad selle pärast muretsema ei pea. Tavaliselt jääb reaktsiooniaeg 5-8 ms vahele ja sellest piisab. Erandiks on siin mängijatele mõeldud monitorid, kus see mõõt on väga tähtis ning võib olla ka näiteks 1 ms.

Loe edasi Digtargast. 

Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!