Eesti vilistab Brüsseli nõudele kriminaliseerida vihakõne

Urmas Reinsalu Foto: Ardi Truija / Eesti Meedia/Scanpix Baltics

• Reinsalu laskis justiitsministeeriumi veebist eemaldada ka sellekohase kavatsuse

Eesti võimud on otsustanud avalikult tagasi lükata Euroopa Komisjoni ettepaneku kõikidele liikmesriikidele kriminaliseerida internetis leviv vihakõne.

«Eestis ei ole vihakõne kriminaliseeritud ja justiitsministeerium seda teha ka ei plaani,» raius justiitsminister Urmas Reinsalu vastuseks Postimehe küsimusele, mis on saanud sellise süüteo kriminaliseerimise väljatöötamiskavatsusest.

Veel nädala alguses rippus justiitsministeeriumi veebilehel vihakõne kriminaliseerimise kava mustvalgel kirjas. Postimehe huvitundmise peale andis Reinsalu aga korralduse see plaan veebist eemaldada.

«Selle initsiatiiviga tegeles minu eelkäija Kristen Michal. Need paberid on kodulehel üleval sellest ajast ja segaduse vältimiseks palun need kodulehelt maha võtta,» sõnas minister. «Minu justiitsministri ametiajal pole ma pidanud vajalikuks midagi  selles suunas teha ega ole seda ülesandena püstitatud ka järgmistes töökavades.»

Reinsalu leiab nimelt, et Eesti kehtiv õigus on piisav ja mingit täiendavat vihakõne karistusõigust Eesti ühiskond ega õigusruum  ei vaja. «Euroopa Liidu õigust tuleb üle võtta terve mõistusega,» sõnas ta.

Euroopa Nõukogu võttis juba 2008. aastal vastu raamotsuse, milles räägitakse teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemisest kriminaalõiguse vahenditega. Selles nähti ette ELi riikide õigus- ja haldusnormide sellekohast lähendamist ning muu hulgas rõhutati internetis leviva vihakõne kriminaliseerimise vajadust.

Tänaseks on just selle otsuse tulemil kaasatud vihakõne vastasesse võitlusesse ka kõik suuremad sotsiaalmeediaplatvormid. Näiteks koostasid veebikeskkonnas vohava rassistliku ja ksenofoobse vihakõnega võitlemiseks Euroopa Komisjon ja neli suurt IT-ettevõtjat – Facebook, Microsoft, Twitter ja YouTube –  2016. aasta mais «Internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhendi».

Need platvormid hindavad nüüd, et 72 protsenti vihakõneks peetavast sisust eemaldatakse neist üsna kiiresti. Veel 2016. aastal oli see näitaja vaid 28 protsenti.

Eesti karistusseadustikus esineb säte, mis näeb ette karistust tegevuse eest, millega on küll avalikult  kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, aga on üks oluline lisanõue – sellega peab olema kaasnenud reaalne oht isiku elule, tervisele või varale.