/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/09/11776027t1h41eb.jpg)
Tallinna transpordiamet on ühistranspordis kasutusele lubanud piletisüsteemi, mis lubab sõidupileteid viipemakse teel osta ka pangakaardiga, millega seotud kontol puudub kas üldse raha või on saldo sootuks miinuses.
Jahmatav avastus: Tallinna piletisüsteem müüb sõiduõigust ka rahatu pangakaardiga (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe lihtne katsetus näitas, et AS Ridango loodud ja mullu aasta augustis käiku lastud pangakaardi viipemakselahendus pole võimeline kontrollima klienti konto seisu ja osade pankade puhul sedagi, kas inimene on seadetes viipemaksed lubanud või keelanud. Kehtiv pilet ja sõiduõigus kasvõi kogu päevaks või kogu nädalavahetuseks müüakse inimesele igal juhul.
On laupäeva varahommik, kell on 7:25 ja alustame testi. LHV mobiilipangas vaatab vastu karm tõsiasi: katsetusel kasutaval NFC-võimekusega pangakaardi kontol on kõigest 83 senti. Kalapulgad saab sooduspäevadel kätte, Tallinna ühistranspordi 2-eurost üksikpiletid enam mitte:
/nginx/o/2019/02/09/11776031t1h227e.jpg)
Kolm tundi hiljem kell 10:31 astume Haaberstis bussi nr 42. Eelinfost oleme järele uurinud, et pangakaardiga saab pileteid lunastada vaid kõige eesmise validaatori abil.
Seal pole vaja teha midagi muud, kui pangakaart validaatorile väga lähedale panna. Nii ka teeme ja hetke pärast ilmubki validaatori ette rõõmusõnum – üksikpilet hinnaga 1,10 eurot on väljastatud.
Esimene küsimus on, kuidas see saab võimalik olla - kontol polnud ju piisavalt raha? Lähendame kaardi uuest validaatorile ja see kinnitab esimest teadaannet: «Pilet kehtib: 11:31». Seega tundub, et mulle on müüdud olematu raha eest tund aega kehtiv pilet:
/nginx/o/2019/02/12/11782286t1h5269.jpg)
Astume bussist välja, avame uuesti mobiilipanga ja näeme, et kontol uhkeldavad jätkuvalt edasi kasutamiseks vabad 83 eurosenti. Sama seis vaatab kontol vastu ka laupäeva õhtul ja pühapäevalgi...
Aeg on esitada küsimusi ja saada vastuseid.
Ridango: pileti saab, aga satute musta nimekirja
Esmalt uurime AS Ridango käest, kas nemad ikka on teadlikud, et nende piletisüsteem pakub rahvale võimalust oma kodupanga arvelt teenuseid osta teenuseid ka siis, kui saldo on miinuses?
Ridango turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristine Põldver selgitab, et pankadega suhtlemise mõttes on piletisüsteem tõesti nn offline-režiimis. Erinevalt näiteks Rimi või Prisma makseterminalidest mingisugust reaalajast suhtlemist pangasüsteemidega ei toimu.
«Jah, sisuliselt tähendab offline režiim seda, et sõidupileti saab esimesel korral soetada ka kaardiga, mille konto on miinuses,» kõlab Põldveri tunnistus.
Arvestada tuleb aga asjaoluga, et sellise «ostu» puhul lisatakse kaart hiljem keelunimekirja, misjärel seda kaarti enam ühistranspordi piletiostuks kasutada ei saa. Kaks nädala ehk 14 päeva jooksul on Ridangol veel õigus võlgu jäänud tehingu eest kontolt raha küsida ja kui selle perioodi jooksul võla tasumine ei õnnestu, jääbki kaart edaspidi keelunimekirja.
Selgub, et rõõmu tasuta saadud pileti üle saab aga tunda vaid kuni päeva lõpuni, kui samal päeval tunni möödudes veel pilet osta, siis väljastab süsteem juba automaatselt kolm eurot maksva päevapileti.
Iga päeva õhtul viiakse Ridango ja pankade süsteemid omavahel aga ühendusse ja siis selguvad ka need, kes saanud endale pileti tühja kontoga. See kehtib aga vaid tööpäevadel - kõik nädalavahetustel tehtud tehingud sünkroonitakse alles esmaspäeva õhtuti.
Uurime Ridangolt sedagi, et miks pole nende piletimüügiterminalid pankade kaardikeskusega pidevas ühenduses, nagu see on kõikjal kauplustes, restoranides, tanklates ja mujalgi.
«Offline režiim võimaldab reisijatel sõidukisse sisenemise muuta kiiremaks ja vältida järjekordi pileti soetamisel. Lisaks hoiab offline režiimis tehingute teostamine ära võimalikke levi kõikumisest tulenevaid tõrkeid,» selgitab Põldver.
Kõik, kes poes viipekaardiga maksnud, teavad muidugi, et ka see protsess toimub hetkega. Seega võib ainsaks tõsiseltvõetavaks põhjuseks pidada tõesti seda, et Ridango kaarditerminalid pole ühendatud piisavalt kiire mobiilse andmesidega.
Ka väidab Ridango, et sellise protsessi pole välja mõelnud tema vaid kaardiorganisatsioonid. Protsess kandvat nime Mass Transit Transaction.
Pank: «esimese sõidu risk» on tõesti olemas
LHV kaardimaksete tootejuht Indrek Kaljumäe ütles Postimehele, et offline-tehingute kasutamine piletisüsteemis tähendab tõesti seda, et ühistranspordi teenuse pakkujale jääb «esimese sõidu risk» ehk sõitja lubatakse ühissõidukisse ning kui hiljem selgub, et kaardiomanik jääb sõidu eest võlgu, siis piletiraha kätte ei saa.
«Võimalike lahenduste hulgast on täna toimiv variant sõitja jaoks kõige sõbralikum ning võimaldab inimestel mugavalt ja liigsete takistusteta heasoovlikult ühistranspordiga sõita,» rääkis Kaljumäe.
Tema kinnitusel olevat tegemist lahendusega, mida kasutab ka näiteks metroo Londonis ja tasulised kiirteed. Tallinnas peavad aa pileteid ostma ainult need, kes siia sisse kirjutaud pole. Kõik piletimüügiautomaadis kõikjal maailmas kontrollivad muidugi alati, kas kliendil on kontol tehingu jaoks piisavalt raha ja broneerivad selle hetkega.
Mis puutub selles, kas pileteid müüakse siis, klient on oma kaardiga üldse viipemaksed lubanud, siis sõltub kõik sellest, millise panga klient olla.
Swedbank kirjutab selle info otse kaardikiibile ning kui klient on viipemaksed internetipangas keelanud, siis sellise kaardiga ka piletit osta ei saa. LHV puhul jöetakse see info aga panga infosüsteemidesse ja seega saab pileteid viipemaksega ostab ka siis, kui klient on need keelanud.
Mis on offline-makse?
Offline-maksed jagunevad laias laastus kaheks:
- Tehing saadetakse ilma kaardi väljastanud panga kinnituseta arveldamisele ja loodetakse, et kaardi väljastaja ei lükka seda tagasi (nt ostud lennukis, kus puudub andmeside)
- Tehing tehakse hiljem kaupmehe/vedaja enda algatusel ja küsitakse kaardi väljastaja kinnitus tehingule. Selline tehing on küll tehniliselt kinnitatud kaardi väljastaja panga poolt aga puudub ümberlükkamatu alus tehingu õiguspärasuses, mis jätab teoreetilise võimaluse tehing vaidlustada. See on versioon, mida kasutatakse Tallinna ühistranspordi lahenduses.
Kuidas toimib Tallinna piletimüügisüsteem pangakaardiga makstes:
1. Sõitja siseneb bussi ja viipab pangakaardiga:
2. Validaator loeb kaardiandmed ning kontrollib, ega kaardi kasutamine ei ole peatatud (nt võlgade tõttu). Kui kaart sobib, saab sõitja vastuse, et kõik on korras ja pilet on ostetud, kuid veel ei kontrollita, kas raha on kontol. Kui aga selgub kaardi kontrollimisel, et see on nn mustas nimekirjas, siis annab validaator vea ning sõiduõigust ei saa.
3. Raha olemasolu ei kontrollita kohe, sest see võtaks asjaosaliste väitel liiga kaua aega ja tekiks järjekord bussi sisenemisel. Kõik pangakaartide andmed ühistranspordist saadetakse tsentraalsesse süsteemi, kus tehakse kontrolltehing, kas viipemakse on kaardi väljastanud panga keskses süsteemis lubatud ja kas kaart on kehtiv. Raha kaardilt veel maha ei lähe.
4. Igal õhtul arvutab tsentraalne süsteem igale kaardile sõidetud sõitude eest parima hinna (ühekordne pilet vs päevapilet) ning püüab summat kontolt maha võtta:
* Kui kaart on kehtiv, viipemakse toimib ning raha olemas, siis arveldatakse sõidud ära
* Kui aga viipemakse on endiselt keelatud või puuduvad vahendid, siis teenusepakkuja tasu ei saa ja rahapäring läheb nn võlamenetlusse
5. Kui võlamenetlus lõppeb ja selgub, et tasu ei ole võimalik saada - kaardiga seotud pangakonto on miinuses -, siis lisatakse kaart varem nimetatud peatatud kaartide nimekirja ning järgmine kord, kui sõitja soovib sama kaardiga ühistransporti kasutada, siis validaator annab vea ega võimalda sõidu eest maksmist.
Tallinna linnavalitsuse veebileht väidab aga jätkuvalt, et kontol piisava raha puudumisel piletit osta ei saa ning validaator andvat selle peale vastuse, et puudub sõiduõigus:
/nginx/o/2019/02/09/11776036t1h9384.jpg)