/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/10/11777509t1hd698.png)
Euroopa parlamendi valimisteks valmistuv Brüssel käivitab vähem kui kuu aja pärast kiirhoiatussüsteemi, mis aitab liikmesriikidel ja Euroopa Liidul tervikuna tuvastada ja võidelda peamiselt Venemaalt lähtuvate väärinfokampaaniate vastu.
Brüssel valmistub valimiste eel Venemaa väärinforünnakuteks (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiirhoiatussüsteem kujutab endast avatud lähtekoodiga, turvalist ja tavakasutajatele suletud digiplatvormi, mille kaudu liikmesriigid saavad üksteisele reaalajas jagada teavet käimasolevate välismaiste väärinfo levitamise kampaaniate kohta ning koordineerida neile reageerimist. Iga liikmesriik määrama seejuures kontaktpunkti, kes võiks ideaalis asuda strateegilistes teabevahetusosakondades.
«Miks me peame valimiste kaitsmisest rääkima? Me elame hübriidohtude ajastul, nii riiklikud kui valitusvälised tegutsejad üritavad seista vastu meie väärtustele, majanduslikele ja poliitilistele huvidele, ka elustiilile. Paljud neist põhinevad meie nõrkuste otsimisele,» ütles sel nädalal Brüsselis peetud seminaril Euroopa välisteenistuse strateegilise kommunikatsiooni üksuse asejuht Jurgis Vilcinskas.
Vilcinskase sõnul on valimistes saanud selles valguses kriitiline infrastruktuur – nagu gaasijuhtmed või veesüsteemid.
«Välisteenistuse üheks eesmärgiks on jälgida neid «pahu poisse ja tüdrukuid», kes üritavad vastu seista meie demokraatiatele,» märkis ta ja lisas, et teabekanalid on seejuures üks ilmsemaid keskkondi, kus nõrkusi otsitakse.
Vilcinskase sõnul on välisteenistus võtnud sihikule need, kes üritavad selles keskkonnas moonutada avalikku debatti ja lõhestada ühiskondasid ning kelle käsutuses on selleks tegelikult väga odavad tööriistad. Seejuures kasutatakse ära veebiplatvormide tegevuse alareguleeritust.
Viimaste nelja aastaga on tema sõnul registreeritud enam kui 4000 Venemaalt lähtunud desinformatsiooni levitamise juhtumit. Jälile on neile saadud peamiselt Venemaa riikliku meedia toodangut ja selle levikut jälgides.
Kõik need juhtumid on paigutatud ka avalikku veebi, Eestiga seotud juhtumitega saab tutvuda siin.
«Oleme näinud katseid sekkuda valimistesse ja referendumitesse ning tõendid näitavad, et Venemaa on nende kampaaniate peamine allikas. Nende ohtude käsitlemiseks teeme ettepaneku parandada kiirhoiatussüsteemi kaudu kooskõlastamist liikmesriikidega, tugevdada väärinfot paljastavaid rühmi, suurendada toetust meediale ja teadlastele ning nõuda internetiplatvormidelt kohustuste täitmist. Võitlus väärinfo vastu nõuab ühiseid jõupingutusi,» ütles detsembris Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip.