Karm reaalsus: Eesti mees pakkus Facebookis 1000 eurot mustanahalise laiba eest

Facebookis levinud üleskutse peale pagulasi peksma kogunenud Tallinna noored Foto: Politsei

• Internetis levib üha rohkem välismaalaste vastase vägivalla üleskutseid
• Vaenu õhutamise seadusesäte ei luba üldise rassivaenu eest karistada
• Reinsalu ei pea sõnavabaduse ettekäändel seaduse karmistamist vajalikuks
• Politsei: inimesed tajuvad vaenu õhutamist üha enam

«Vaevatasu» lubadus iga tapetud mustanahalise eest ja üleskutsed noortekampadele koguneda välismaalasi peksma on eestlastega seotud internetifoorumite tänane reaalsus, kuid nõrgalt sõnastatud vaenuõhutamise seadusesäte sunnib politseid otsima selliste juhtumite uurimiseks kõrvalteid.

Eesti karistusseadustikus on vaenu õhutamise ehk vihakõne paragrahv küll täiesti olemas, kuid paraku on Eesti politseil õnnestunud selle sätte alusel karistus määrata vaid ühe internetis rassivaenu külvamise juhtumis.

Juhtum 1

Kõige värskem võigas juhtum pärineb detsembrist, mis üks Facebooki kasutaja lisas pagulasvastasesse gruppi postituse, kus kutsus inimesi otsesõnu üles pagulaste vihkamisele ja vägivallale. Nii kirjutas ta näiteks, et pakub iga mustanahalise laiba eest 1000 eurot. Ka seda, et tal on kaheraudne juba laetud.

Postitus ja üleskutse vägivallale kogus omakorda hulgaliselt kommentaare, mis nõretasid põlevast vihast ja soovist pagulaste kallal vägivallatseda.

Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna juhtivuurija Inna Toateri sõnul külastasid detsembris ühe neljapäeva õhtupoolikul postituse autorit tema kodus politseinikud.

«Põgusa vestluse järel tunnistas 42-aastane mees üleskutse tegemise üles,» ütles Toater.

Ta rääkis, et tegi seda emotsiooni ajel ja meedias kajastatud uudise lugemise järel. Mees selgitas politseinikele, et tegelikult polnud tal kavas oma ähvardusi teoks teha, kahetses tehtut ja kustutas postituse. Politsei karistas meest väärteokorras rahatrahviga.

Juhtum 2

Varem on internetis rassiviha külvamine uurimine vaenuparagrahvi alusel aset leidnud vaid korra, täpselt aasta varem.

2017. aasta 11. novembril sai politsei teate, et Tallinna südalinnas kavatseb parki koguneda hulk noori, kelle väidetav kogunemise eesmärk võib olla konflikti otsimine või tekitamine teiste inimestega rahvuse pinnalt.

Politsei suunas parki kiirreageerijad. Vesteldi sinna kogunenud ligi 20 noorega ja pandi kirja nende andmed. Noored ei osanud oma kogunemise eesmärgi kohta suurt midagi öelda ja läksid lõpuks rahumeelselt laiali.

Samal päeval alustas politsei väärteomenetlust sellesama vaenu õhutamist käsitleva paragrahvi alusel.

«Saime teada, et sotsiaalmeedias oli mõned päevad enne kogunemist loodud vestlus ligi 100 noore vahel, kus kutsuti üles just sel ajal ja selles kohas kogunema ning teisest rahvusest inimesi peksma,» rääkis Inna Toater.  

Politsei kuulas üle hulgaliselt noori, tegi kindlaks kolm kõige aktiivsemat vägivallale üleskutsujat ning kuulas ka nemad üle.

«Kuna vaenu õhutanud noored olid alaealised, said oma eksimusest aru ning nad ei olnud varem seadusega pahuksisse sattunud, otsustasime sel korral menetluse nende suhtes lõpetada ja piirduda hoiatusega,» lisas Toater.

Pehme seadus

Need kaks juhtumit on ka internetis rassivaenu õhutamisega seoses ka kogu statistika. Kokku on sellised juhtumeid, kus nii internetis kui reaalses elus on vihakõne sätet õnnestunud kasutada, olnud politsei menetluses vaid kuus.

«Tõsi ta on, et alustame väärteomenetlusi vaenu õhutamist käsitleva paragrahvi alusel harva. Samas kui näiteks ähvardamise kriminaalmenetlusi alustame igal aastal enam kui 500 korral,» tõdes Inna Toater.

Uurija sõnul tajuvad inimesed aga ilmselgelt, et vaenu õhutamist tuleb Eestis, muuhulgas sotsiaalmeedias, ette palju rohkem.

«Miks me nii harva menetlusi alustame? Põhjus peitub selles, kuidas on vaenu õhutamise paragrahv seadusesse kirja saanud,» rääkis politsei esindaja.

Säte ise näeb välja selline:

§ 151.  Vaenu õhutamine

(1)    Tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

Kuna koosseisupärane tegu seisneb avalikus üleskutsumises, siis peab edastatav sõnum olema selline, millega mitte lihtsalt ei väljendata oma vaenulikku meelestatust, vaid mis võiks kutsuda vihkamist või vägivalda esile ka teistes isikutes, tuua kaasa sotsiaalse grupi vastu suunatud vihkamise või vägivalla levimist.

«See tähendab, et saame selle paragrahvi alusel uurimist alustada vaid siis, kui viha või vägivalla üleskutsega kaasneb oht kellegi elule, tervisele või varale. See oht tuleb defineerida ja sellest nõudest me mööda vaadata ei saa,» rääkis Inna Toater.

See, et väärteomenetlusi on viimastel aastal alustatud kuuel korral, ei tähenda tema sõnul aga sugugi, et politsei vihasüütegudega ei tegeleks.

«Nii võime sekkuda näiteks korrakaitseseaduse alusel ja selgitada mõne postitaja motiive ja eesmärke väärteomenetlust alustamata. Ka hulk kriminaalmenetlusi, mida lahendame ähvardamist käsitleva paragrahvi alusel, on võõraviha taustaga,» märkis Toater ja kutsus inimesi vaenuõhutamise juhtumitest ka ise veebikonstaablitele teada andma.

Reinsalu ei kavatse seadust muuta

Euroopa Komisjon ja Nõukogu on korduvalt kutsunud Euroopa Liidu liikmesriike asuda rassivaenu õhutavat vihakõne kriminaliseerima ja võtnud vastu sellekohaselt ettepanekuid, direktiive ja otsuseid. Oma paati on saadud ka kõik suuremad internetiplatvormid, kes on teinud suuri kulutusi, et tehniliste lahenduste ja kasutajate abiga selliseid postitused kiirelt eemaldatud saaksid.

Eesti aga oma karistusseadustikku muuta ei plaani, kuigi eelmise valitsuse ajal selline väljatöötamiskavatsus ametlikult laual oli.

«Eestis ei ole vihakõne kriminaliseeritud ja justiitsministeerium seda teha ka ei plaani,» raius justiitsminister Urmas Reinsalu möödunud nädalal vastuseks Postimehe küsimusele, mis on saanud sellise süüteo kriminaliseerimise väljatöötamiskavatsusest.

Veel nädala alguses rippus justiitsministeeriumi veebilehel vihakõne kriminaliseerimise kava mustvalgel kirjas. Postimehe huvitundmise peale andis Reinsalu aga korralduse see plaan veebist eemaldada.

«Selle initsiatiiviga tegeles minu eelkäija Kristen Michal. Need paberid on kodulehel üleval sellest ajast ja segaduse vältimiseks palun need kodulehelt maha võtta,» sõnas minister. «Minu justiitsministri ametiajal pole ma pidanud vajalikuks midagi  selles suunas teha ega ole seda ülesandena püstitatud ka järgmistes töökavades.»

Reinsalu leiab nimelt, et Eesti kehtiv õigus on piisav ja mingit täiendavat vihakõne karistusõigust Eesti ühiskond ega õigusruum  ei vaja. «Euroopa Liidu õigust tuleb üle võtta terve mõistusega,» sõnas ta.

Euroopa Nõukogu võttis juba 2008. aastal vastu raamotsuse, milles räägitakse teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemisest kriminaalõiguse vahenditega. Selles nähti ette ELi riikide õigus- ja haldusnormide sellekohast lähendamist ning muu hulgas rõhutati internetis leviva vihakõne kriminaliseerimise vajadust.

Tänaseks on just selle otsuse tulemil kaasatud vihakõne vastasesse võitlusesse ka kõik suuremad sotsiaalmeediaplatvormid. Näiteks koostasid veebikeskkonnas vohava rassistliku ja ksenofoobse vihakõnega võitlemiseks Euroopa Komisjon ja neli suurt IT-ettevõtjat – Facebook, Microsoft, Twitter ja YouTube –  2016. aasta mais «Internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhendi».

Need platvormid hindavad nüüd, et 72 protsenti vihakõneks peetavast sisust eemaldatakse neist üsna kiiresti. Veel 2016. aastal oli see näitaja vaid 28 protsenti.