Eestis on end üles andnud tuhanded kasiino- ja spordiennustuste sõltlased

Kasiino.

FOTO: LIIS TREIMANN / PM/SCANPIX BALTICS

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmeil kasvab aasta-aastalt nende õnnemängudest sõltuvusse sattunud inimeste arv, kes end ise üles on andnud ja palunud endale mängupiirangud peale panna.

Eelmise aasta lõpu seisuga oli endale piirangu lasknud peale panna koguni 5124 kasiinomängijat, 2573 spordiennustustest (totost) sõltuvusse langenud ja 1390 loteriisõltlast, ütles Postimehele MTA teenuste osakonna juhtivkonsultant Ranno Aednurm.

«On näha, et enesele pandud piirangute hulk on aastatega kasvanud. Kumb põhjus domineerib - inimeste teadlikkus või mängusõltlaste arvu kasv - täpselt öelda ei saa,» märkis Aednurm.

Kui isikul on kehtiv mängukeeld, siis hasartmängukorraldajad teda hasartmänge mängima ei luba. Piirangut saab endale peale panna MTA veebilehel ning selle seadmisel peab inimene ise valima tähtaja vahemikus 6–36 kuud, mille möödumisel ta saab taotleda enda nimekirjast kustutamist.  Kusjuures, üks isik võib endale panna piiranguid erinevates sõltuvusmängude liikides.

Teemat on uurinud ka Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus ning sellest analüüsist selgub, et õnnemängude mängijate hulk on Eestis märgatavalt kasvanud, kuid mängimise sagedus mängijate seas pigem langenud. Lotomängimise sagedus on siiski jäänud samaks.

Internetis iganädalaste mängijate osakaal on tõusnud kahes rühmas – naised ja 50-59 aastased mängijad. Muret tekitav on asjaolu, et märgatavalt on kasvanud noorima vanuserühma (15-19- aastased) mängijate hulk. Samas on selles vaenuses iganädalasi mängijaid jäänud vähemaks ja neid on 8 protsenti antud vanuserühma mängijaist.

Uuringus märgitakse ka, et sõltuvusprobleemidega mängijad on varasemaga võrreldes enam hakanud hasartmängimiseks või –mänguvõla tasumiseks võtma kiir- ja SMS-laene.

Üleval on ka ebaseaduslike netikasiinode nimekiri

Maksu- ja tolliamet peab juba aastaid ka nimekirja ebaseaduslikest  internetikasiinodest, mis lasevad Eesti elanikel mängida, kuid Eestis hasartmängude korraldamiseks lube ei oma.

«Probleemiks on ebaseaduslike hasartmängukohtade puhul see, et nende tegevuse üle puudub kontroll, sellises hasartmängus osalemisel puuduvad igasugused garantiid ja hiljem ei ole mängus osalejal oma õiguste kaitseks ka kusagile pöörduda,» selgitas Ranno Aednurm.

Seaduslikud hasartmängukorraldajad peavad MTA-ga enne oma mängureeglid ja tegevuse kooskõlastama, samuti saab MTA aidata mängijaid, kui neil tekib seaduslike korraldajate vastu kaebusi.

«Ebaseaduslikes hasartmängudes osalemisega võtab mängija riski, kuna ei ole kindel, et ta sealt ka oma võidu kätte saab või et seal pakutavates mängudes ei toimu pettusi. Lisaks on seaduslike korraldajate juures saadud võidud mängijatele tulumaksuvabad,» märkis Aednurm.

Nimekirjad:

Tagasi üles