/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2019/02/12/11783149t1h8525.jpg)
Riiklike registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) avas hiljuti uue e-kinnistusraamatu, kus igaüks saab ilma igasuguste piiranguteta välja uurida suvalise Eesti inimese kinnisvara ja aimata seeläbi ka tema kodust aadressi.
Lugeja küsib: kas uus e-kinnistusregister ohustab inimeste privaatsust?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe poole pöördunud lugeja muretseb, kas selline register, kus info saamiseks piisab vaid inimese nime sisestamisest, pole mitte vastuolus inimeste privaatsuse kaitsmise nõuetega ja ei paku ebaterve nuhkimise järel kasulikku infot ka kuritegevusele.
Palusime teemat kommenteerida justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsleril Viljar Peebul, kelle vastus kõlab järgmiselt:
«Kinnistusraamat on kinnisasjade ja sinna kantud õiguste register, mitte elukoha register. Kaudselt võib kinnistusraamatu andmetest tuletada küll isiku elukoha (nt kui registrist nähtub vaid üks korteriomand), kuid terve registriosa andmete nägemiseks peab registriosa ostma. Andmetega tutvumise info (tutvuja ja tutvumise aeg) salvestatakse. Seega ei pääse igaüks väga lihtsalt ja tasuta kinnisasja andmetele ligi.
Rõhutame, et kinnistusraamatu kanded (sh kinnistu aadress ja omaniku nimi) on Eestis olnud avalikud juba 25 aastat, alates detsember 1993 ning aadressi ja omaniku nime järgi on kinnistute kohta päringuid võimaldatud alates aprillist 1999. Kuna tegemist on ammu kasutusel oleva võimalusega, siis peaks ka selle negatiivsed mõjud juba ammu avaldunud olema. Sarnaselt on kinnistusraamat avalik näiteks ka Soomes, Lätis ja paljudes teistes EL riikides.
Eestis kehtiva õiguse (asjaõigusseaduse § 55 lg 1) kohaselt on kinnistusraamat avalik – igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid. Kinnistusraamatu avalikkus on põhiline alus kinnistusraamatul tuginevale õiguskäibele. AÕS § 56 lg 1 kohaselt kinnisturaamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse ja § 55 lg 2 kohaselt ei saa keegi end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega.
Andmete õigsuse eeldus ja avalikkus omab tähtsust kinnisasjaga tehtavate tehingute tegemisel – näiteks kinnisasja võõrandamiseks või koormamiseks. Samuti omab see tähendust näiteks korteriomanike häälte määramisel korteriomanike arvu järgi ja korteriühistu suhtes korteriomandist tulenevate kohustuste täitmist nõudes, näiteks kellele suunata kommunaalmaksete nõue. Seetõttu kohaldub kinnisturaamatule avalikkuse põhimõtte kaitseks ka isikuandmete kaitse seaduse (IKS) osas eriregulatsioon.
Isikuandmete kaitse reformiga seonduvalt oleme planeerinud täiendavaid meetmeid, sh töötatakse välja lahendust, mis võimaldab tulevikus kinnisasja omanikul saada lihtsalt teavet selle kohta, kes on tutvunud temale kuuluva kinnisasja andmetega. Lisaks saab tulevikus isiku nime ja koodi järgi otsingut teostada vaid ennast autentinud kasutaja.»