Tartu ülikool loob mobiilidele tehisnina

Aivar Pau
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Graphene Air Sniffer
Graphene Air Sniffer Foto: Randel Kreitzberg

Tartu ülikooli teadlased on üleeuroopalise projekti raames loomas grafeenil põhinevat andurit, mis suudab tuvastada ümbritsevas õhus ka väga väikeses koguses tervisele kahjulikke gaase, nagu lämmastikdioksiidi, süsinikmonooksiidi, ammoniaaki või osooni.

«See töötab umbes samamoodi nagu inimese nina,» ütles ülikooli vanemteadur Raivo Jaaniso, kes on lahendust neil päevil tutvustamas Barcelonas World Mobile Congressil.

Grafeeniprojekti teadlaste eesmärk ongi sõlmida kohapeal sidemeid mobiiltelefonide tootjatega ja seejärel jätkata Graphene Air Snifferi nimelise toote arendustööd. Mobiiltelefoni lisatav sensor seiraks aktiivselt ümbritsevas õhus leiduvaid mürgiseid aineid ja teeks selle kandjale ettepanekuid valida ohutum teekond.

«Kahe möödunud päevaga on päris palju huvilisi ja kontakte olnud – nii sensoritootjate uurimisüksuste inimesi kui IoT võrkudega tegelejaid ning muid uudishimulikke ja koostööhuvilisi. Kaks päeva on veel ees,» rääkis Jaaniso Postimehele.

Alguse sai projekt tema sõnul fundamentaalsetest uuringutest Graphene Flagshipi projekti raames natuke rohkem kui neli aastat tagasi.

«Järgmine eesmärk on teha uus prototüüp, milles kõik oleks tunduvalt väiksem ja millest valmis tooteni oleks veel vaid viimane samm,» täpsustas Jaaniso.

Tartu ülikooli teadlaste väljatöötatud sensor erineb teistest turul olevatest tundlikkuse poolest. See töötab edukalt ka välitingimustes, kus mürgiste ainete kontsentratsioon on väike, hoiatades kandjat näiteks sõidukite heitgaaside eest.

Sensorit arendatakse  üleeuroopalise teaduspartnerlusprojekti Graphene Flagship raames. Miljardi euro suuruse eelarvega projekti eesmärk on arendada grafeenil põhinevaid tehnoloogilisi tulevikulahendusi ja selles osalevad 23 riigi teadlased. Peale eestlaste sensori töötatakse ka näiteks puutetundlike ekraanide, superakude, nutiriietuse ja 5G-internetiga seotud riistvara arenduse kallal.

Tagasi üles