Välisluureamet hoiatas Hiina tehnika ja Vene küberluure eest

Huawei logo Pekingis.

FOTO: Andy Wong / AP

Eesti välisluureamet nimetab oma täna avaldatud aastaraportis Eestit ähvardavate nähtuste pikas reas ka Hiina päritolu tehnoloogiat ja Venemaa eriteenistuste korraldatavat küberluuret.

Hiina tehnika osas välisluureteenistus siiski midagi uut oma raportis teada ei andnud ja kordas avalikkuses aastaid teada-tuntud asjaolusid. Näiteks olevat julgeolekuohuks see, et Hiina ettevõtted on kohustatud tegema vajadusel koostööd koduriigi luureteenistusega – täpselt nagu Eestis tegutsevad tehnoloogiaettevõtted on kohustatud seaduserikkumiste uurimisel tegema info jagamisel koostööd Eesti uurimus- ja julgeolekuasutustega.

Konkreetselt nimetas välisluureamet Hiina ohtlike ettevõtetena ikka ja jälle maailmameediast läbi jooksnud Huaweid ja ZTE’d ning nende telekommunikatsioonilahendusi.

Välisluureameti teatel tuleks Eestil vältida sõltumist tehnoloogiast, mis võib potentsiaalselt tekitada julgeolekuohtu nii riigi- kui ka erasektoris.

Eestis kasutavad Huawei mobiilside- või püsiinternetitehnoloogiat Elisa ja Telia, Huawei mobiiltelefonid on aga populaarsuselt Samsungi järel teisel kohal.

Üllatusena teatas amet aga seda, et võrdlemisi tavaliseks olevat saanud Hiina päritolu IT-seadmetest turvaaukude või nn tagauste avastamine – pahavara olevat ameti teada leitud mobiilseadmetest, arvutitest ja ka keerulisematest võrguseadmetest. Seni on nii Huawei ise kui ka tema tehnoloogia kasutajad (sh Elisa) kinnitanud, et ühtegi sellist tagaust avastatud ei ole.

Palju rohkem pühendas välisluureamet tähelepanu Hiina «pehme võimu» tugevdamise soovidele. Näiteks tugevdavat Hiina aktiivselt Lääne enda meediakanalite ja Hiina riigi omanduses olevate Lääne meediakanalite kaudu propagandat avaliku arvamuse mõjutamiseks .

«Hiina poliitikat ja majandust toetav mõjutustegevus ja propaganda on järjest aktiivsem, otsides kontakte ja tihendades suhtlust teiste riikide riigiametnike, kohalike omavalitsuse esindajate ja poliitikutega ning tugevdades oma mõju nende üle,» seisab ameti raportis.

Amet hoiatab, et positiivse hõlmamise raames sõlmitud kontaktid võivad hiljem areneda välja tihedamaks koostööks ja viia välja ka eriteenistuste värbamiskatseteni. Samuti on täheldatud Hiina püüdu suurendada mõnes riigis oma mõju poliitiliste annetuste kaudu.

Tallinnas tähistati sel aastal näiteks Hiina uusaastat suurejoonelisemalt kui kunagi varem, seda Pekingi kultuuribüroo toel. Tallinn kattis seejuures artistide majutuse, lava ülespaneku ja draakoni paigaldamise kuludest 50 protsenti. Pekingi linn ja Hiina saatkond tasusid artistide reisikulud, esinemistasud ja ülejäänud poole draakoni ülespanekust.

Üldistatult võib öelda, et Eesti vastu on aegade jooksul ühel või teisel moel huvi tundnud kõikide eelnimetatud eriteenistuste küberluure . Ründajatele

Mis puutub Venemaa küberluuresse, siis pakub Eesti Venemaa eriteenistustele ameti hinnangul huvi nii omaette kui ka Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigina.

«Eesti-vastase küberluure eesmärk on saada ligipääs välissuhtlust puudutavale informatsioonile, riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide tööalastele dokumentidele, nimedele ja e-posti aadressidele . Vene küberluure sihtmärgid Eestis on ministeeriumid - eelkõige välis- ja kaitseministeerium, kaitsevägi ja kaitseliit, samuti siin paiknevad NATO liitlasüksused,» teatab amet.

Lähiajalugu on välisluureameti andmeil näidanud, et saadud informatsiooni kasutatakse aktiivselt ka uute õngitsuskampaaniate sisendi ja lähteplatvormina – kõik selleks, et ametnike töö-, aga ka erapostkastidesse jõudvad õngitsuskirjad oleksid võimalikult tõhusad.

Tagasi üles