Eesti loob lennukite juhtimiseks irdtorne
13. märts 2019, 16:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lennuliiklusteeninduse AS koostöös Cybernetica arendavad irdtornide lahendust, millega saab distantsilt juhtida lende kõigil Eesti lennuväljadel korraga.
Irdtorn ehk kaugtorn (remote tower) on lähilennujuhtimise lahendus, mis võimaldab lendude juhtimiseks vajamineva visuaalse informatsiooni kuvada lennujuhile videosüsteemide vahendusel ehk lennujuhi töökoht ei pea asuma teenust vajava lennujaama vahetus läheduses.
Lennujuhtimiseks vajalik visuaalne pilt võetakse vastu lennuväljal asuvate kaamerate kaudu ning edastatakse lennujuhtide panoraamekraanile.
Lennuliiklusteeninduse juhatuse liikme Üllar Salumäe sõnul loob selline lähenemine võimaluse samaaegselt juhtida lende mitmel lennuväljal ja pakkuda kuluefektiivsemalt kõrge kvaliteediga ohutut teenust.
Kuigi maailmas on olemas ka teisi irdtorni lahendust pakkuvaid ettevõtted, oli majanduslikult soodsam luua vajaminev süsteem ise.
Irdtorni arendamist alustati Eestis 2016. aasta septembris eesmärgiga töötada välja Eesti turu vajadustest lähtuv lennujuhtimise lahendus.
«Kuna Eestis on ainult üks suurem lennujaam ning neli regionaalset lennujaama, siis ei ole otstarbekas kasutada lendude juhtimiseks erinevaid süsteeme, vaid viia regionaallennuväljad üle ühtsele lennujuhtimissüsteemile, mille eelduseks on irdtorni lahenduse olemasolu,» selgitas Salumäe
Eesti riik on seadnud eesmärgiks viia lennuliiklusteenuste osutamine kõigil Eesti lennuväljadel EANS-i haldusalasse, mis tähendab seda, et EANS peab suutma tagada lennuohutuse nii Tallinnas, Pärnus, Tartus, Kuressaares kui Kärdlas.
«Selle efektiivseks teostamiseks on ird- ja multitorni lahendus hädavajalik,» selgitas Salumäe, nentides, et Euroopas on juhtivad irdtornide kasutajad Norra ja Rootsi, irdtornide kaudu kontrollitakse liiklust just väiksematel lennujaamadel.