Harjumaal asuv Harku vald andis järele ultimaatumile ja soostus kaks aastat enne tähtaega lõpetama senise lepingu jäätmeveo ettevõttega Eesti Keskkonnateenused, mis kasvatas uue hanke võitmise tagajärjel prügiveo hindasid 100 protsenti ja kehtestas vallarahva pahameeleks uusi tasusid – näiteks tagurdamise eest.
«Vald ei toeta oma elanikke vaid on vedaja poolel! Peaks olema vastupidi. Prügivedaja lüpsab elanikke nii kui jaksab!» «Appi. Vägistatakse!» «Juba selline tunne, et peab vallamaja ette streikima minema!» Sellised on vaid osad näited pahameelest, mida vallaelanikud sotsiaalmeedias uute tingimuste kohta arvavad.
Näiteks maksab tavalise 0,8 kuupmeetrise prügikasti ühekordne tühjendamine märtsi lõpuni kehtiva lepingu kohaselt 6,36 eurot, uute hindade kohaselt on tasuks aga 12,84 eurot. Kui suurjäätmete vedu oli näiteks kortermajade elanike jaoks senise lepingu kohaselt täiesti tasuta, siis 1. aprillist kehtima hakkava hinnakirja kohaselt on tasuks 3,22 eurot.
Suure hämmingu on vallarahvas lisaks põhjendanud uues hinnakirjas sisalduv enneolematu 25-eurone tasu selle eest, kui prügiauto peaks – näiteks mõnel kitsal tupiktänaval – prügikastini pääsemiseks tagurdama. Täiesti tasuta on praegu ka prügikastini pääsemiseks vajalike väravate või jäätmemajade uste avamine, uues hinnakirjas on sellise liigutuse tasuks 11,51 eurot. Selliste näidete rida on pikk.
Harku vallajuhid - volikogu esimees on üldiselt väga jutukas Kalle Palling - ise ei soovi muudatusi mitte kuidagi kommenteerida ja suunavad küsijad MTÜ Jäätmehalduskeskus poole, keda vald on alates detsembrist 2014 volitanud enda eest jäätmeveohankeid korraldama.
Peamine küsimus on, miks soostuti enam kaks aastat enne senise lepingu tähtaega (30.11.2021) lõpetama Eesti Keskkonnateenustega senine palju soodsam leping. Selgub, et Keskkonnateenused lihtsalt keeldus senistel tingimustel teenuseid edasi osutamast, kuigi oli hankel osaledes seda lubanud.
«Seni kehtinud leping lõpetati poolte kokkuleppel seoses sellega, et AS Eesti Keskkonnateenused ei suutnud teenust osutada seni kehtinud hindadega. Jäätmevedajal oli soov hankega kokku lepitud jäätmeveo hinda tõsta rohkem, kui Riigihangete seadus lubab,» selgitas Postimehele Jäätmehalduskeskuse juht Tõnu Tuppits.
Ongi kogu põhjus – sellise suutmatuse tõttu leppisid pooled kokku hankelepingu ennetähtaegses lõpetamises jäätmevedaja kohustusega jätkata teenuse osutamist olemasoleva hankelepingu alusel seni, kuni uus avaliku hanke alusel sõlmitud leping jõustub.
Mis puutub uutesse hindadesse, siis nende tõusu põhjendas Keskkonnateenused Tuppitsa sõnul jäätmete töötlemise kulude ja kütuse hind kasvamisega, raskeveokite teekasutustasu lisandumisega ning tööjõukulude pideva tõusuga.
Kusjuures, uuele riigihankele laekus kaks pakkumist. «Hanke võitnud AS Eesti Keskkonnateenused vastas kvalifitseerimistingimustele, pakkumus vastas nõuetele ja ta tegi kõige soodsama pakkumuse,» märkis Tuppits.
Ta arvas ka, et uued kõrgemad hinnad «aitavad kaasa jäätmete liigiti kogumisele ja saadud jäätmematerjalide ümbertöötlemisele ning taaskasutamisele».
Valla veebilehel andis Tuppits vastuse ka sellele, miks on uus tasu lisandunud tagurdamise eest: « Teenust pakkuv ettevõte ei ole enam kontsessioonilepingu põhjal kohustatud jäätmeveoautoga tagurdama, sest see on ohtlik manööver, kus ohtu võivad sattuda nii inimesed, lemmikloomad kui ka inimeste vara.»
KOMMENTAAR: valla suured soovid
Argo Luude, AS Eesti Keskkonnateenused
Harku ja veel mõnes teises vallas olime sunnitud tegema ettepaneku lepingu lõpetamiseks seoses sellega, et olmejäätmete suurim lõppkäitleja Enefit Green otsustas muuta poliitikat kuidas nad jäätmeid vastu võtavad. Varasemalt võeti jäätmeid vastu sõlmitud otselepingute alusel, st Enefit Green (EG) pidas vedajatega läbirääkimisi ja nende käigus leiti mõlemaid pooli rahuldavad tingimused. Harku valla hanke toimumise ajal oli EG indikeerinud, et sarnase süsteemiga kavatsetakse jätkata.
Mingi aeg nende poliitika siiski muutus, otselepinguid enam ei sõlmita ja jäätmed hangitakse oksjonitelt, ehk kes pakub EG-le kõrgeima hinna, saab neile vastava koguse jäätmeid üle anda.
Kuna Eesti Keskkonnateenustel (EKT) puudub jäätmete lõppkäitlus, siis sõltume täielikult sellest, mida meie partnerid teevad. Jäätmete lõppkäitluse hind moodustab jäätmevaldaja poolt makstavatest tasudest sõltuvalt mahuti tüübist 40-70%. Kuna oksjonisüsteem tõi kaasa jäätmete lõppkäitlemise hinna tõusu kordades, siis ei olnud võimalik enam vanade teenuse hindadedga jätkata.
EKT tegi vallale taotluse tõsta hindu keskmiselt ca 35%. Kuna nimetatud hinnatõusu peeti liiga suureks, siis leiti ühiselt, et parim viis on uue hanke korraldamine, et saada teenust jätkuvalt turuhindadega.
Kuna uue hanke tingimused erinesid eelmise hanke tingimustest olulises osas, siis seetõttu olid ka uued pakutud hinnad veelgi kallimad kui meie esialgne hinnataotlus oli.
Artikli autor on Harku valla elanik