Eesti kaalub tõsiselt minna üle ka m-hääletamisele

Mobiiltelefon.

FOTO: HANNIBAL HANSCHKE/Reuters

Eesti ametkonnad on asunud tõsiselt analüüsima võimalust lisada paber- ja arvutiga e-hääletamise kõrvale ühe valimistel osalemise viisina ka mobiiliga hääletamise.

Riigi Infosüsteemi Ameti tehnoloogiaosakonna juht Tarmo Hanga sõnul riigi valimisteenistuse eestvedamisel planeerimisel m-hääletamise analüüs, kus hinnatakse üle kõik võimalikud riskid. Pärast analüüsi tulemusi teeb valimiskomisjon otsuse, kas m-valimiste rakendamise plaaniga minnakse edasi.

«Positiivse stsenaariumi kohaselt on mobiilne hääletamine ilmselt teostatav järgmiseks valimistsükliks ehk 2021. aastaks,» rääkis Tarmo Hanga Postimehele.

Mobiiliga hääletamise põhilisemaid riskifaktoreid võib tema sõnul seisneda selles, et kõik andmed ja ka valimisäpp ise on eraldamatud ehk asuvad ühes seadmes, muutes seadme manipuleerimise võimaluse suuremaks. See ei puuduta ainult valimisi vaid kõiki e-teenuseid.

Arvutiga hääletamiseks on vaja teatavasti ID-kaarti või mobiil-IDga varustatud mobiili, kuhu edastatakse vajalikud koodid.

«ID-kaardi saab pärast igat toimingut seadmest välja võtta, küll aga oleks tülikas pärast igat toimingut telefoni SIM-kaarti telefonist eemaldada,» rääkis Hanga. «Ehk kahe erineva seadme ära kasutamine on kordades keerulisem.»

Samuti muutub tema sõnul küsitavaks hilisema hääle kontrollimise võimalus ja  kontrollrakenduse kasutamise kasutegur, sest kanal  on ju sama.

Ilmselt nendele ja teistele küsimustele peabki analüüs vastuse andma.

Kui võrrelda omavahel nutiseadmeid - IOS vs Android -, siis IOS süsteemiga seadmed on tema sõnul ajakohased ja turvanõrkustele vastupidavamad, kuna tootja hoolitseb seadmete turvalisuse eest ning võimaldab neid uuendada regulaarselt, ka neli-viis aastat pärast seadme ostmist. «Kindlasti on need nutiseadmed paremini kaitstud erineva pahavara eest,» arvas ta.

Kristi Kirsberg valimisteenistusest märkis, et m-hääletamise turvaanalüüs on tõesti planeerimisel, kuid valimiste korraldajate jaoks on üks suurem küsimärk seotud hääle kontrollimisega –  pool tundi pärast e-hääletamist saab nutiseadmega kontrollida, kas hääl jõudis turvaliselt kesksüsteemi.

«Kui hääletada saab ka mobiiltelefoniga, tuleb kindlasti välja mõelda, millega ja kuidas sellisel juhul häält kontrollida. Lisaks tehnilisele ja turvalisuse aspektile nõuab 2021. aasta m-hääletamise kasutuselevõtt ka rahalisi vahendeid,» märkis Kirsberg.

Eestis hääletas viimastel riigikogu valimistel e-hääletamise teel 44 protsenti valijaist, kuid seda sai teha vaid arvutisse installeeritava valimisrakenduse abil.

Tagasi üles