Riigi valimisteenistus, Eesti IT-ettevõtteid koondav ITL ja Tartu ülikooli teadlane Mihkel Solvak ei nõustu Keskerakonna kutsel võimukõnelusi pidava EKRE ühe liidri Martin Helme väitega, et Eestis nüüdseks juba 15-aastat korraldatud e-valimised oleksid ebausaldusväärsed. Parandamisruumi näeb aga Keskerakonna liige Erki Savisaar.
«E-valimised on Eesti täielik häbiplekk! E-valimiste usaldusväärsus on olematu. See on üks valimisüsteem, mida ei ole võimalik jälgida ega kontrollida,» ütles Martin Helme eile õhtul ETV saates «Esimene stuudio».
Helme selgitas, et kui me [nähtavasti EKRE – toim] on palunud valimiskomisjonilt võimalust e-valimisi jälgida või kontrollida, siis ta ei ole seda saanud.
Just selle seisukohaga ei nõustu valimisteenistus ega ITL.
«E-hääletamise toimingud on vaadeldavad ja kontrollitavad. E-hääletamise vaatlemine algab koolitusprogrammiga, kus selgitatakse osalistele kõiki üksikasju ja tehnilisi detaile. Vaatlejad saavad kõiki olulisi protseduure jälgida ning osaleda hääletamistulemuste kindlakstegemisel nii valimispäeva õhtul kui ka esmaspäevasel tervikluse kontrollil,» kommenteeris Helme väljaütlemisi Riigi valimisteenitsuse esindaja Kristi Kirsberg Postimehele.
Ta märkis, et viimastel riigikogu valimistel olid valimisõhtu protseduuride juurde osalejatena registreeritud ka EKRE esindajad.
«Tõsi, e-hääletamise vaatlemine nõuab eelteadmisi ja seetõttu ongi koolitused toimunud alates esimestest e-hääletamisest 2005. aastal,» märkis Kirsberg ja lisas, et lisaks vaatlejatele kontrollivad e-hääletamise toiminguid ka sõltumatud infosüsteemide audiitorid - häälte töötlemise ja kokkulugemise korrektsus on matemaatiliselt kontrollitav, ja seda audiitorid ka teevad.
ITL: e-valimised on meie jaoks normaalsus
ITL-i president Ivo Suursoo kinnitas, et ei nõustu samuti Martin Helme poolt e-valimiste häbiplekiks nimetamisega.
«Demokraatliku ühiskonna normaalne alustala on valimised ja kuna Eestis on e-ühiskond, siis e-valimised ongi meie jaoks normaalsus. Küsimus ei ole mitte selles, kas korraldada e-valimisi, vaid millise turvalisuse tasemega e-valimised meil on,» sõnas ta.
Suursoo lisas, et e-valimistel on tegelikult läbipaistvus ja samas anonüümsus tagatud paremini kui pabervalimistel.
«Valimised on protsessi mõttes tagantjärgi auditeeritavad,» lisas ta.
Teadlane: valimised on otsast-otsani kontrollitavad
Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur Mihkel Solvak märkis, et Martin Helme etteheited e-valimistele on ebamäärased.
«Alates 2013 on inimesel oma e-hääle kontrollimise võimalus ja alates 2017 on ka nn otsast-otsani kontrollitav e-valimise süsteem. Samuti saab soovi korral vaadelda e-häälte lugemist valimispäeva õhtul. Kogu protsess on auditeeritud, valimisrakenduse lähtekood on avatud. Selles suhtes ei oska ma öelda, mida härra Helme täpsemalt mõtles,» ütles Solvak.
Tema sõnul tuleb loomulikult iga süsteemi kallal tööd teha, et see oleks parem ja läbipaistvam. «Seda on aga Eestis ju ka pidevalt läbi aastate tehtud - hääle kontrolli võimalus kerkis üles 2011 aasta valimiste järel ja siis viidi see järgmiseks korraks juba ka ellu».
Solvaku sõnul tavainimene loomulikult ei mõista e-valimiste tehnilist poolt, aga selle jaoks ongi meil protseduurid ja auditid ning võimalikult suur avatus tehnilisel poolel.
Ta lisas, et Tartu Ülikool poolt tellitav e-valimiste uuring näitab elanikkonna seas väga kõrget usalduse taset.
«Ma ütleks, et see et 44 protsenti antud häältest on e-hääled, räägib juba ise selle eest, et valija siin probleemi ei näe. Iga kolmas EKRE hääl tuli ju ka elektrooniliselt, nii et isegi nende valijate jaoks pole see probleem,» ütles teadlane.
Helme: meile lihtsalt öeldakse, et uskuge
Martin Helme väitis eilses saates veel et isegi kui Eesti toob välismaalt IT-professorid valimisööl hääletamist kontrollima, siis nad ütlevat, et siin ei ole midagi jälgida ega kontrollida võimalik, sest neil ei ole mingit ligipääsu vajalikele andmetele.
«Senikaua, kuni üks valimisüsteem ei ole jälgitav ega kontrollitav, on ta sisuliselt loto,» sõnas Helme ja lisas, et EKRE ei ole e-valimiste vastu, kuid see süsteem peaks olema erakonna arvates selline, et kellegi poleks võimalik öelda, et ta ei usu.
«Meile lihtsalt öeldakse, et uskuge. Aga mina ei usu. Ma tahan jälgida ja kontrollida,» kordas Helme. « Praegu meile öeldakse, et siin on number - uskuge või ärge uskuge, kontrollida ei saa. See ei ole vastuvõetav, see ei ole demokraatia. See ei ole valimissüsteem, mille üle me võiksime uhkust tunda.
Eesti on e-hääletamist võimaldanud juba 2005. aastast. Äsjastelt riigikogu valimistelt andis oma hääle juba elektrooniliselt 44 protsenti valijaist. Riigikogu valmisteenistus on asunud analüüsima võimalust liikuda edasi ka m-hääletamise võimaldamiseks.
Martin Helme jättis eilses saates vastamata saatejuhi küsimusele, kuhu ja millal on EKRE valmislubaduse täitumisel plaanis saata riigist välja need sõja jalust Eestisse saabunud sajad pagulasperekonnad, kellele Eesti on abikäe pakkunud. Samuti väitis ta, et sõjaväestatud ja omaette ametkonnana tegutsev piirivalve ei ole tegelikult olnud kunagi EKRE valimislubadus.
KOMMENTAAR
Erki Savisaar, Keskerakond, riigikogu liige
E-valimiste jälgitavus ja läbipaistvus on aasta aastalt paranenud, kuid olen nõus, et pikk tee on veel minna.
Ma leian, et peaministri büroo juurde tuleb moodustada töörühma, kus on nii õigusteadlased, IT mehed kui ka erakondade esindajad. Töörühma ülesandeks oleks pakkuda välja lahendused, kuidas suurendada e-valimiste usaldusväärsust ning läbipaistvust. Keskerakond on välja pakkunud topelt serveri idee, kuid lahendusi on teisigi. Peamised küsimused ei ole mitte IT alased vaid õiguslikud - eeskätt valimiste salajasse printsiip, mis töötab vastu nii jälgitavusele kui ka läbipaistvusele.
E-valimised on tulnud selleks, et jääda kuid meil on veel pikk tee minna, et keegi ei saaks öelda ma ei usu/usalda. E-valimistega seotud hirmudest, ohtudest ja riskidest tuleb rääkida ning leida lahendused.
