/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2019/03/21/11881680t1h072b.png)
Veebileksikon Vikipeedia alustas sarnaselt veebigigandi Google’i ja piraadipartei Kesk-ja Ida-Euroopa harudega survestuskampaaniat Euroopa parlamendi saadikutele, et need ei hääletaks nädala pärast uue autoriõiguste direktiivi poolt.
Vikipeedia logo on täna hauakivi (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vikipeedia näitab täna oma Eesti klientidele logo asemel vaba interneti hauakivi ning kutsub oma lugejaid üles pöörduma eurosaadikute poole peatamaks direktiivi, mis ettevõtte hinnangul seadustab masintsensuuri. Suletud on taani-, saksa-, slovaki- ja tšehhikeelsed entsüklopeediad.
«Kutsume kõiki järele mõtlema, kas nad lepivad filtreerimise tõttu vaesustunud internetiga ning liituma meiega meeleavaldusel vaba Interneti toetuseks laupäeval Vabaduse väljakul,» Wikimedia Eesti juhatuse esimees Eva Lepik.
Oma meelsuse avaldamiseks pani täna oma foorumi kinni veel ka Hinnavaatluse portaal.
Tallinnas Vabaduse väljakul toimub 23. märtsil kell 14 Euroopa piraadipartei ja teiste netiaktivistide eeskujul meeleavaldus, mille eesmärk on mõjutada Euroopa parlamenti mitte vastu võtma kaua menetletud ja rohkelt vastuseise tekitanud autoriõiguste direktiivi. Sarnaseid meeleavaldusi korraldatakse veel mitmes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis, aga Lääne-Euroopas mitte.
Eestis on ürituse korraldamise taga MTÜd Wikimedia Eesti ja Internet Society Estonia, kes leiavad oma ühisavalduses, et kõnealune direktiiv «pöörab pea peale netiplatvormide vastutuse põhimõtted ning muudab vältimatuks üleslaaditava materjali eeltsenseerimise masinate poolt».
Aktivistides pahameelt tekitav direktiiv ütleb, et kui ühe veebikeskkonna puhul on üheaegselt täidetud kolm nõuet – selle aastakäive on üle 10 miljoni dollari, sellel on igas kuus üle viie miljoni unikaalse kasutaja ja see on vanem kui kolm aastat –, siis peab see kasutusele võtma programmi, mis kontrolliks, kas portaali üleslaetav sisu ei riku autoriõigusi. Sellised programmid on laialdaselt saadaval paari tuhande euro eest.
Seega ühtegi Eesti veebiplatvormi see direktiiv otseselt ei puuduta ning nad peavad sarnaselt senisega reageerima üleslaaditud sisu kontrollimiseks siis, kui kelleltki tuleb vastav märguanne.
Küll aga ei meeldi uuendus USA suurtele keskkondadele – kõige valulisemalt on reageerinud näiteks YouTube’i omanik Google, kes on ähvardanud seaduse jõustumisel Euroopas enam osa videoid mitte näidata. Kaudselt omab see mõju Eesti veebikeskkondadele, kes kasutavad oma videote kuvamiseks YouTube’i platvormi.
Meeleavalduse pooldajatega on liitunud ka tuntud jurist Karmen Turk, kes arvab, et kasutajate loodud sisu avaldamise üle otsustamise delegeerimine välismaiste ettevõtete ja nende poolt käitatavate läbipaistmatute algoritmide kätte on põhiseaduslik probleem ja mitte lihtsalt majandusliku otstarbekuse küsimus.