USAs püüdsid internetitrollid ühiskonda lõhestada ja meeleavaldusi ning rahutusi korraldada. Kui eeldada samu eesmärke Eesti puhul, siis pole vajalik mitte oma kandidaadile hääli juurde anda, vaid suurendada võitja partei tulemust kaalutletud määral, nii et statistilist analüüsi valdavad inimesed saavad aru, et tegu on pettusega, aga võitjad poliitikud usuksid, et tulem peegeldab rahva armastust nende vastu.
Kui hääled ära võtta erakonnalt, kus on kõige marumad mehed, siis põhjendatud pettuse kahtlus võimu suhtes võib rahutusi tekitada. Kui väline ründaja tekitab sellise olukorra enne planeeritavad hübriidoperatsiooni, siis lõhestunud rahval on riiki palju raskem kaitsta.
Audiitor ei kontrolli turvalisust
Kui võrrelda valimiste turvet riigisaladuse kaitsega, siis füüsilisi ja protseduurilisi meetmeid saab e-valimistel veel tublisti arendada.
Audiitori ülesanne e-valimistel pole jälgida valimiste turvalisust, vaid toimingute täpset vastavust juhendile. Ma ei kahtle hetkekski valimiste läbiviijate korrektsuses ja lojaalsuses, kui korrumpeerunud meeskonnal oleks lihtne luua süsteem, mis annab ekraanidele täpselt need vastused, mis juhendis ette nähtud, kuid tegelikult teeb midagi muud.
E-valimistel tarneahela- ja kiirgusturbega ei tegeleta. Tänapäeval on võimalik raadiolainete kiirguse abil distantsilt lugeda arvutiekraane, klahvivajutusi ja protsessori tööd. Elektroonilist riigisaladust käideldakse kiirguskindlates ruumides. Küberoperatsioonid on muutunud globaalseks ja seadmed kompromiteeritakse juba tootja tehases.
Üle 10 aasta tagasi välisministeeriumi korraldatud seminaril esinedes ütles USA ettekandja, et nad pidasid piiril aastas kinni 300 000 arvutit ja muid seadmeid, mis oli juba tehases kompromiteeritud. Näiteks makseterminalid, mis edastasid krediitkaartide numbreid WiFi kaudu. Kes teadis, sõitis sülearvutiga poe juurde ja korjas õhust krediitkaardi numbreid.