Veebiaktivistid: tsensuurirobotid on lollid
Lisatud video meeleavalduselt

Tallinnas Vabaduse väljakul toimus täna algusega kell 14 Euroopa piraadipartei ja teiste netiaktiviste eeskujul meeleavaldus, mille eesmärgiks oli mõjutada Euroopa parlamenti mitte vastu võtma kaua menetletud ja rohkelt vastakaid arvamusi tekitanud autoriõiguste direktiivi.

Kümme minutit enne kella kahte näis, et üritus kukub täielikult läbi. Kohal olid vaid neli korraldajat, kes veel lava püstitamise ja tehnika korda saamisega tegelesid. Tuulisest ja vihmasest ilmast hoolimata meeleavaldus siiski ära ei jäänud, inimesed tulid kohale väikese hilinemisega. 

Kell 14.05 tundus, et nüüd on tehnilised viperused seljatatud ning üritus võib alata - ürituse korraldajad said tööle kõlarid, kust hakkas kostuma räppmuusika. Ligikaudu 60 meelt avaldama tulnud inimest seisid veel 20 minutit üsna tõsiste nägudega, kui lavale ilmus ürituse korraldaja Märt Põder. 

Ta pidas helitehniliste probleemide kiuste maha kõne, kuidas teisipäeval Euroopa Parlamendis hääletusele tulev direktiiv hävitab interneti ning Eesti saadikud peaksid sellele kindlasti vastu hääletama. Tema sõnavõtt kukkus pehmelt öeldes läbi, sest lõpuks lakkas mikrofon täielikult töötamast. «Euroopa Liidule vist ei sobinud see kõne,» pomisesid meeleavaldajad isekeskis. Kui kõlarid ja mikrofon taas tööle saadi, teatas Põder: «ausõna see polnud tsensuur, vaid elektrikatkestus.»

Põder selgitas kohaletulnutele, et direktiivi vastuvõtmine lükkaks autoriõiguste kaitse kohustuse meediaväljaannetele, kes oleks sunnitud rakendama «tsensuuriroboteid». 

«Kas tsensuurirobotid on lollid?» küsis Põder valjuhäälselt rahva käest. «Jaa!» vastasid meeleavaldajad üheskoos. 

Üleeuroopaline meeleavaldus

Eestis on ürituse korraldamise taga MTÜd Wikimedia Eesti ja Internet Society Estonia, kes leiavad oma ühisavalduses, et kõnealune direktiiv «pöörab pea peale netiplatvormide vastutuse põhimõtted ning muudab vältimatuks üleslaaditava materjali eeltsenseerimise masinate poolt».

Sarnaselt avaldatakse meelt mitmel pool Euroopas, peamiselt siiski Saksamaal ja sellest ida poole jäävates riikides.

Aktivistides pahameelt tekitav direktiiv ütleb, et kui ühe veebikeskkonna puhul on üheaegselt täidetud kolm nõuet – selle aastakäive on üle 10 miljoni dollari, sellel on igas kuus üle viie miljoni unikaalse kasutaja ja see on vanem kui kolm aastat -, siis peab see kasutusele võtma programmi, mis kontrolliks, kas portaali üleslaetav sisu ei riku autoriõigusi. Sellised programmid laialdaselt on saadaval paari tuhande euro eest.

Seega ühtegi Eesti veebiplatvormi see direktiiv otseselt ei puuduta ning nad peavad sarnaselt senisega reageerima üleslaetud sisu kontrollimiseks siis, kui kelleltki tuleb vastav märguanne.

Küll aga ei meeldi uuendus USA suurtele keskkondadele nagu Vikipeedia – kõige valulisemalt on reageerinud seni aga näiteks YouTube’i omanik Google, kes on ähvardanud seaduse jõustumisel Euroopas enam osasid videoid mitte näidata. Kaudselt omab see mõju Eesti veebikeskkondadele, kes kasutavad oma videote kuvamiseks YouTube’i platvormi.

«Masintsensuuri juurutamine tähendab, et internetis liikuva sisu mitmekesisus kahaneb drastiliselt. See on üks põhjus, miks vikipedistid on direktiivi vastu vaatamata meile tehtud erandile. See direktiiv hävitab interneti kui digitaalse ökosüsteemi,» arvas Wikimedia Eesti juhatuse esimees Eva Lepik.

Meeleavalduse pooldajatega on liitunud ka tuntud jurist Karmen Turk, kes arvab, et kasutajate loodud sisu avaldamise üle otsustamise delegeerimine välismaiste ettevõtete ja nende poolt käitatavate läbipaistmatute algoritmide kätte on põhiseaduslik probleem ja mitte lihtsalt majandusliku otstarbekuse küsimus.

Tagasi üles