/nginx/o/2018/07/10/8544834t1hc803.jpg)
Töökäte puudus ja kohalike spetsialistide suured palgasoovid on viinud selleni, et lisaks ehitussektorile on ka Eesti veo- ja taksoettevõtted asunud üha enam palkama autojuhte Ukrainast, Valgevenest ja mujalt Euroopa Liidu välistest riikidest, kus töötajate soovid madalamad.
Viimase nelja aastaga on väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse legaalselt tööle saabunud autojuhtide hulk koguni kolmekordistunud, selgub välismaalastele Eesti autojuhina töötamiseks vajalikke juhitunnistusi väljastav Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA)i andmetest.
«Juhitunnistuste taotlemine ja väljastamine on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, 2016.aastal andsime välja 225 tunnistust, 2017.aastal 424 tunnistust ja 2018.aastal 666 tunnistust,» rääkis Postimehele ERAA infoosakonna juht Ermo Perolainen.
Kusjuures, see kasv puudutab ainult neid juhte, kes tegutsevad veoettevõtetes – numbrile lisanduvad veel takso- ja sõidujagamisettevõtted.
Möödunud aasta lõpu seisuga oli Eestis ametlikult juhitunnistusega veoettevõtetes tööl 1046 välismaalast ning kodakondsuse järgi oli jaotus selline, et ukrainlasi oli nende seas 627, valgevenelasi 189 ja Venemaalt pärit juhte 137. Väikeste arvudega on esindatud veel Kasahstan, Usbekistan, Tadžikistan ja teised riigid.
Kui vaadata aga otsa politsei- ja piirivalveameti kogutavatele numbritele selle kohta, kui palja on ainuüksi selle aasta esimese kolme kuuga tehtud autojuhina lühiajalise töötamise otsuseid, siis näeme, et see number on tänaseks juba 323. Üldse on politsei sel aastal andnud Eestis töötamiseks loa 6416 välismaalasele väljastpoolt ELi.
«Vaadates tööandja põhitegevusala, on enamasti nende 323 inimese puhul tegemist veoautojuhtidega. Eesti tegutseb ka välismaalastest taksojuhte, kuid üldjuhul on nad siia saabunud mõne muu rändeliigi alusel ja kasutavad oma õigust muuhulgas ka töötada,» rääkis politsei pressiesindaja Tuuli Härson.
/nginx/o/2019/03/22/11887198t1haf03.jpg)
Käesoleva aasta otsuste põhjal on taas esikohal Ukraina kodanikud 177 otsusega, järgneb Valgevene 72, Venemaa 59 ja edasi juba Gruusia, Moldova ja Usbekistan.
Autojuhtide nappus
Miks ikkagi Eest ettevõtted neist riikidest nii massiliselt juhte palkavad? Selgub, et asi on tööjõupuuduses.
/nginx/o/2015/09/03/4449153t1h239e.jpg)
«Kahtlemata on teistest riikidest autojuhtide sissetoomise peamiseks põhjuseks just autojuhtide nappus,» ütles Autoettevõtete liidu direktor Villem Tori.
«Mis puudutab palka, siis riigis sees töötamisel tuleb autojuhile maksta vähemalt üldtöökokkuleppega kehtestatud alampalga miinimumi, mis hetkel veel on 620 eurot, alates 1.maist 950 eurot,» lisas Tori ja märkis, et see nõue ei kehti rahvusvahelistele vedajatele.
«Kuidas ja milliste agentuuride kaudu autojuhte otsitakse, puudub meil ülevaade,» sõnas Tori.
Veokite juhid ise räägivad sotsiaalmeedias, et osades Eesti veoettevõtetes on eestlastest juhid madalate palkade tõttu sisuliselt välja söödud ja asendatud teiste riikide juhtidega, kes nõus ka vähem kui 1000-eurose palgaga.
Selgub, et Ukraina odavtööjõud on hakanud meelehärmi valmistama Eesti sõidujagajatele ja taksojuhtidele, kelle sissetulekuid nad alla löövad. Liiguvad jutud, et kõige aktiivsemalt toob Ukrainast juhte sisse Venemaa taksoäpp Yandex.Taxi. Ettevõte ise pole Postimehe palvetele seda väidet kommenteerida, vastanud. Vastuseta jäi päring ka Boltile.
Uber enda kommentaari aga andis. «Meie partnerjuhtide hulgas on erineva kodakondsusega juhte, kuid me ei kogu nende kohta statistikat. Olenemata kodakondsusest peavad kõik meie partnerjuhid läbima taustakontrolli ning omama lube, mida kohalikud seadused ette näevad,» teatas ettevõte.
Mupo: Tallinnas ei saa tööd ükski keeleoskuseta taksojuht
Küll aga kinnitab näiteks Tallinna munitsipaalpolitseiamet Mupo, et eesti keelt mitteoskavad juhid taksoveoks vajalikku tegevusluba neilt ei saa.
«Vastuseks Teie päringule teatame, et Tallinna munitsipaalpolitsei amet ei väljasta teenindajakaarte taotlejatele, kes ei valda eesti keelt. Lisame veel, et majandustegevuse registris ei tehta eraldi statistikat taotleja rahvuse kohta,» ütles Postimehele mupo pressiesindaja Meeli Hunt.
Mupo asus Tallinnas taksojuhtidele teenindajakaarte väljastama alates möödunud aasta 1. aprillist.
Hunt lisas, et taotlejate eesti keele oskust kontrollib mupo keeleinspektsiooni koostatud testide alusel. «Samuti suhtleme teenindajakaardi taotlejaga eesti keeles ja juhul, kui ta seda ei valda, siis me teenindajakaarti ei väljasta,» lisas Hunt.
Mupole laekunud kaebused eesti keele mittevaldamise kohta saadetakse edasi keeleinspektsioonile.
«Lisame veel, et hetkel kehtiva ühistranspordiseaduse kohaselt väljastatakse teenindajakaardid tähtajatult ning nende kehtetuks tunnistamine saab toimuda ainult Keeleinspektsiooni kaudu vastava ettepaneku tegemisel,» märkis Hunt.
Tähelepanelikud taksosõitjad on kindlasti märganud, et üha enam on pealinnas sõidujagajatena teenust pakkumas ilmselgelt mujalt kui Eestist pärit juhte, kes heal juhul oskavad vene, halvemal juhul vaid inglise keelt. Üks selline umbkeelne juht tuli ilmsiks Mupo enda filmitud õnnetuses alles veebruari alguses ja seda ülesvõtet saab vaadata siit.
Kapo ohuhinnang
Kaitsepolitsei andis mõne nädala eest välja aga ohuhinnangu, mille kohaselt on Eesti suurimateks majandusjulgeoleku ohtudeks Venemaa ekspansionism, äärmuslik islam, läänemaailmas leviv isolatsionism, Hiina üha suurem domineerimine ja muu hulgas eraldi ka venekeelse odavtööjõu Eestisse sissetoomine.
«Kahtlemata avaldab järsult suurenenud venekeelse tööjõu sisseränne mõju meie hapratele edusammudele ühiskonna lõimimisel,» ütles kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Martin Arpo majandusjulgeoleku konverentsil «Eesti 100Pluss Visioon».
Odavast tööjõust võidavad tema sõnul kindlasti kinnisvaraarendajad ja -ostjad. «Aga kui palju sellest võidab või kaotab ühiskond tervikuna, on tegelikult läbi analüüsimata. See debatt ei tohiks olla ratsionaalse analüüsi ja pädevate ametkondade jaoks tabuteema,» sõnas Arpo.
Tema sõnul ei tohiks unustada ka seda, et tööjõuränne on ka rahvusvaheline nähtusja järelikult on sellel ka rahvusvaheline mõju. «Kas on mõistlik ja eetiline meelitada rikastesse riikidesse vaeste riikide maksumaksja rahade eest koolitatud spetsialiste? Küsimus pole ainult eetikas vaid ka rahvusvahelises stabiilsuses mitte ainult majanduse vaid ka julgeoleku mõttes,» lisas Arpo.
Tema hinnangul oleks stabiilsuse eelduseks mahajääjate järeleaitamine mitte nende omakasupüüdlik ärakasutamine. Arpo heitis ette ka seda, et kui räägitakse tööjõu sisserändest, siis vaadeldakse seda ratsionaalsetes diskussioonides tööandjate ja töövõtjate vahelise debati probleemina isoleerituna julgeolekumõõtmest.
Mullu saabus politsei- ja piirivalveameti andmetel Eestisse tööle umbes 13 000 inimest. Koos töötajate pereliikmetega võis Eestisse tulla vähemalt 20 000 inimest peamiselt Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest. Selleks aastaks prognoositakse juba 33 000 töörändajat.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)