/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2019/03/24/11892289t1h4ba1.jpg)
Sony on värskelt Eestigi turul müügile paisanud oma uue nutitelefoni XPERIA 10 - suurepärase disainiga ja täiesti korralikke fotosid tegev toode, mis on üle kuhjatud suure hulga totruste ja tehniliste puudujääkidega.
Mobiiliarvustus: Sony XPERIA 10 – nii hea, niiii halb (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Disain on XPERIA 10 raudselt suurim tugevus. Uskumatu, et ma seda Sony kohta ütlen, et pean teda esimest korda lausa teerajajaks. See telefon on ülimodernselt sihvakas! Seejuures suurepäraselt harmoonilise paugutusega kaamera ja alumised kõlariribid. Ja kui veel tooniks valida sinine Navy, siis ongi teil käes üks maailma hetke kenamaid telefone.
Pikkuse ja laiuse suhe ei ole enam isegi mitte 16:9 (vana hea foto- ja filmformaat) ega ka 18,5:9 (uusimad Samsungid ja Huaweid) vaid lausa 21:9. Pikkust on telefonil täpsemalt 156 mm ja laiust 68 millimeetrit.
Miks? Sellepärast, et Sonyle meeldib Netflix. Selle äpp on lausa seadmesse eelpaigaldatud. Aga Netxlifi kõik uuemad filmid ja sarjad on juba 21:9 suhtega. Seega peaksid uusimad linateosed katma kenasti maksimaalselt ära kogu XPERIA 10 ekraani. Selle 6-tollise IPS LCD ekraani resolutsioon on seejuures ka tõesti suurepärane 2520x1080 pikslit.
Niisiis, telefon kätte, Netfilixist film käima ja … siit need Sony järjekordsed prohmakad algavadki. No mis mõte on teha seadmele suurepärane formaat, kvaliteetne ekraan ja disainida alla serva kaks stereole viitavat kõlarit, kui tegelikult on seadmel vaid üks tõsiseltvõetav kõlar ja kogutulemuseks on äärmiselt kesise kvaliteediga piiksuv MONO! Seda olukorras, kus konkurentide seadmed suudavad pakkuda läbi kahe kõlari juba täiesti korralikku ruumilistki stereot.
/nginx/o/2019/03/24/11892303t1hf980.jpg)
Nii et jah, kui plaan on tõsiselt mobiilist filme vaatama hakata, siis kõrvaklapid on kohustuslikud.
Mis puutub helitugevuse reguleerimisse, siis on minu hinnangul Sony hakkama saanud kohe teise totrusega. Nimelt on selle Jaapani tootja Rootsis paikneva disainiüksuse usinad tootedisainerid välja mõelnud, et jube tore oleks kõik seadme nupud panna mobiili ühele servale. See mõte on neilt ununud nii hea, et mõnda nuppu on otsustatud panna lausa kaks tükki!
Nii ongi seadmel ülemine sisselülitamise nupp, alumine – sõrmejäljelugejaga varustatud - sisselülitamise nupp ja nende all veel helitugevuse reguleerimise nupud. Selle kõige tagajärg: koban sisselülitamiseks erinevaid nuppe ja kui tahan heli madalamaks lasta, siis peab mu pöial tegema sellise idamaalise väändumistriki:
/nginx/o/2019/03/24/11892216t1hc0dd.jpg)
Lisaks pole see volüüminupu küljetasapinnast just eriti hästi eristatav nii, et otsida tuleb ka veel seda nuppu. Seda peab küll tunnustamiseks ütlema, et sõrmejäljelugeja ise töötab tõeliselt kiiresti, on väga hea asukohaga ja tunneb nagu valatult ära ka kuni viis erinevat sõrmejälge.
Väga hästi on välja mõeldus ka SIM- ja mälukaardi vahetuse viis – pole enam vaja otsida neid tobedaid nõelasid, millega kaardipesa mobiilist välja pressida. Sonyl tuleb see ka küüne abil hõlpsasti välja ja seade teen seejuures ise ka automaatselt restardi.
Telefon ise ei ole tehnilises mõttes just kõige kiirem. RAMi on tal 3 GB ja kohati jääb sede oma Snapdragon 630 kiibiga protsesside käivitamisel tõeliselt hätta. Eriti ebameeldivalt täheldatav on see ekraani ereduse automaatselt reguleerimisel ja suure pildimaterjaliga äppide kerimisel. Salvestusmälu on 64 GB ja see on pilveajastu inimesele täiesti normaalne kogus jooksvate fotode salvestamiseks.
Fotode endi tegemiseks on seadmel kahe objektiiviga põhikaamera (13+5 MP), mis teeb minu hinnangul ausaid (ei topi ilustamiseks peale mingeid müstilisi tehisintelligentseid filtreid), piisavalt teravaid ja säravaid üle kesktaseme fotosid. Bokeh efektiga saab see kaamera ka suurepäraselt hakkama ja uduseks läheb soovist sõltuvalt kas lähedal või kaugemal asuv objekt.
Kaks näidet tavafotodest võiksid olla vast sellised.
Vaade Tabasalu pangalt Naissaare poole:
/nginx/o/2019/03/24/11892304t1h3dbc.jpg)
Tulbivalik Rimis:
/nginx/o/2019/03/24/11892338t1heb01.jpg)
ja videoid teeb see seade muidugi ka filmisuhtega 21:9 ja koguni 4K-kvaliteedis. 120-kaardit sekundis Slow-Mo (aeg-luubis) funktsionaalsus on ka täiesti olemas.
Muude omaduste mõttes on seadmel kõik hädavajalik olemas: NFC, bluetooth, mobiilse interneti jagamine. Aku mahutavus on veidi üle 2800 mAh ja see peab kogu päeva kenasti vastu.
Ainult vee- ja tolmukindel see seade ei ole – sellega peab arvestama. Üsna tüütu on ka see, et puudub Always On funktsionaasus, mis näiteks kellaaega ja äppide märguandeid ka lukustatud ekraanil kuvaks – kuidagi ei viitsi kogu aeg jälle ja jälle ekraani nupust sisse lülitada.
Hind on seadmel hetkel ligikaudu 350 eurot, müüvad seda näiteks Elisa ja Euronics. Jutud käivad, et mõne nädala pärast ka mitmed teised operaatorid.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et kui välja kannatada mõned disaini- ja kvaliteedipuudused, siis on tegemist silmatorkavalt kena ja muust massist positiivselt eristuva keskklassi telefoniga, millel pealegi täiesti mõistlik hind ja mis teeb täiesti korralike puhtaid fotosid.
Tundub, et varem eestlaste seas üsnagi populaarne Sony, mis vahepeal mobiilimüügi turuosalt täiesti ära kukkus, on hakanud taas jalgu kõhu alt välja võtma ja uued tooted on selle üsna heaks positiivseks näiteks.