/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/07/03/7933157t1h0a69.jpg)
Tallinna ringkonnakohus peatas 5G sageduslubade avaliku konkursi, mille vaidlustanud Levikomi hinnangul kahjustab riik konkurentsi, kuna sagedusalad jagatakse välja mobiilsideoperaatoritele.
Kohus peatas 5G sageduslubade konkursi (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ringkonnakohus rahuldas reede pärastlõunal Levikom Eesti esialgse õiguskaitsetaotluse osaliselt, millega keelas sageduslubade andmiseks sagedusalas 3410-3800 megahertsi konkursi läbiviimise 30 päevaks kuni 21. aprillini.
Kohus võttis Levikomi määruskaebuse menetlusse ja kohustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametit vastama määruskaebusele hiljemalt kolmapäeval, teatas ettevõte.
Telekomiettevõtte Levikom tegevjuhi Peep Põldsammi sõnul on 5G olemus selliste teenuste pakkumine nagu näiteks asjade internet, tööstusrobotid, isesõitvad autod ja kaugmeditsiin, mille puhul on kõige olulisem võrgu reaktsioonikiirus ja sidekindlus.
«Nelja või enama loa väljastamine on 5G standardiga kooskõlas ja ei takistaks ühelgi mobiilioperaatoril ka kiirema interneti pakkumist, kuigi see ei ole 5G tehnoloogia peamine mõte. 5G sageduslubade konkursi eesmärk peaks eelkõige olema see, et 5G teenused muutuksid Eestis võimalikult kiiresti kättesaadavaks,» ütles Põldsamm pressiteate vahendusel. «Konkursi kunstlik piiramine kolme sagedusloaga oleks sisuliselt turulukk ja konkurentsi jõuga lämmatamine.»
Põldsammi sõnul oli see ka Levikomile ootamatu üllatus, et kui alles neljapäeval hoiatas Levikom taaskord avalikult, et konkurss on lükatud käima valedel alustel, siis kõigest päev hiljem jõudis ka ringkonnakohus seisukohale, et konkursiga segamatult edasi minna ei saa.
Tema sõnul peaks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andma välja vähemalt neli luba ja jätma ühe kanali regionaalseks kasutuseks tööstustarbijatele, meditsiiniasutustele ja regionaalsetele operaatoritele. «Konkurentsi huvides peaks olema igati tervitatav, et kõik soovijad saaksid 5G teenuseid arendada ja panustada Eesti majanduse arengusse. On arusaamatu, miks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ekslikult väidab, et kolme loa andmine on ainus võimalik lahendus,» ütles Põldsamm.
Lisaks rikuti Levikomi kinnitusel seadusest tulenevaid nõudeid raadiosagedusplaani muutmiseks. «Levikom kasutab konkursile pandud 3410-3800 megahertsi sagedusalas olevaid sagedusi juba aastast 2007 ning soovib neid ka edaspidi uute 5G teenuste osutamiseks kasutada,» lisas Põldsamm. Levikom on alates 2016. aastast 5G ka asjade interneti teenuste arendamisse investeerinud ligi 2 miljonit eurot.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas jaanuaris, et enampakkumise alghind on 1,6 miljonit eurot. Esimesed 5G sagedused on määruse järgi 3,6 gigahertsi alas, mille hind on kujunenud vastavalt elektroonilise side seadusele ning arvestades raadiosagedusi kui piiratud riigiressurssi.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ütles toona, et uute sagedusalade kasutusele võtmine on vajalik uute tehnoloogiate, näiteks isejuhtivate sõidukite ja targa linna lahenduste elluviimiseks. «Eesti majandusarengu väljakutseks on innovatsioon ja tootlikkus – 5G sidel töötavad lahendused avavad uusi võimalusi mõlemas suunas,» lisas Tammist.
Konkursi ettevalmistuste käigus on analüüsitud erinevate riikide praktikat ja regulatsiooni Euroopa Liidus ning avaliku konsultatsiooni tulemusi. Kõik sagedusload väljastatakse enampakkumisel.