/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2018/12/20/11670508t1h017f.jpg)
Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu esimees Rein Veidemann ei pea tõenäoliseks, et praegu võimuläbirääkimisi pidaval EKRE juhatuse liikmel Martin Helmel õnnestuks ellu viia oma valimiste eel välja öeldud nägemus ERRi tegevus lõpetada.
Veidemann ei usu, et Helmel õnnestub ERR laiali saata (20)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martin Helme, kes on ühtlasi ERRi nõukogu liige, ütles möödunud aasta lõpus sotsiaalmeedias, et tema hinnangul tuleks kinni panna nii venekeelne telekanal ETV+ kui kogu rahvusringhääling.
«Täiesti selge on, et ETV+ tuleb kiiremas korras kinni panna. Tegelikult tuleks kogu ERR laiali saata ja see 40 miljonit eurot kasutada millekski, mis edendab, mitte ei kahjusta meie põhiseaduslikku riigikorda,» kirjutas Martin Helme, kes on nüüd Keskerakonna kutsel ja Isamaa tõukel pürgimas valitsuse liikmeks.
ERRi nõukogu esimees Rein Veidemann ütles Postimehele, et rahvusringhäälinguseaduse kohaselt saab ERRi tegevuse lõpetada ainult seaduse alusel.
«Ma ei näe vähimatki tõenäosust, et riigikogus võidakse ette võtta niisuguse seaduseelnõu algatamine. Küll aga vajab olemasolev ringhäälinguseadus täiendamist – ja seda on ka ERRi nõukogus arutatud ning asjakohase initsiatiiviga esinetud riigikogu kultuurikomisjonis – ERR finantseerimise stabiilsuse ning sellega kaasneva avaõigusliku meedia sõltumatuse tagamiseks,» rääkis Veidemann.
ERRi nõukogu esimehe sõnul ei tea ta, et EKRE juhatus või üldkogu oleks võtnud seisukoha avalik-õigusliku ringhäälingu laialisaatmise või selle mõne kanali sulgemise kohta.
«Seesuguseid hinnanguid pole ERRi nõukogu liige Martin Helme esitanud ka ERRi nõukogu istungitel, sealhulgas istungitel, mis on järgnenud tema FB-seinal ilmunud mõtteavaldusele,» ütles ta.
Veidemann lisas, et tema enda aastakümnete tagune kogemus, sh Ülemnõukogu ja Riigikogu liikmena 1990–1995 on näidanud, et valimiskampaania(te) käigus on esitatud igasuguseid (ka üpriski reljeefseid) arvamusi ja ettepanekuid, mis – juhul kui ollakse valimisvõidu tulemusel või läbirääkimiste käigus jõutud valitsusvastutuse jagamiseni – on tõstetud piltlikult öeldes sulgude taha või millest on lausa loobutud.
Kantar Emori mõõdikute kohaselt oli veebruaris 2019 ETV vaatamisaja osakaal kogu vaatamisajast 17,5 protsenti, olles populaarsem kui kaks suuremat erakanalit Kanal 2 ja TV3 kokku. Märgatav vaadatavuse tõus on iseloomustanud eelmisel aastal ka ETV+ kanalit. Kahekümne vaadatuima saate nimekirjas hõlvasid 12 esimest positsiooni ETV saated.
«Niisamuti on ERRi veebiportaali külastatavuse kasv viimasel poolel aastal olnud muljetavaldav,» tõi Veidemann näiteid ERRi positsioonist meediaväljal.
EKRE arvates sobimatute meediakanalite sulgemine on siiski saanud erakonna ametliku valimisprogrammi lisaks. Nimelt sisaldub selles lubadus «sulgeda Eesti-vaenulikku propagandat vahendavad infokanalid». ERRi nimetas Helme niisiis Eesti põhiseaduslikku korda kahjustavaks meediaorganisatsiooniks.