IT-teadlased võimuleppest: midagi uut sealt ei leia

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonileppele anti eile pidulikult allkirjad. Foto: Tairo Lutter

Presidendilt valitsuse moodustamise ettepanekuta sõlmitud EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsioonileppe e-riigi ja IT-osast ei suuda valdkonna asjatundjad ja teadlased ka parima tahtmise juures leida ainsatki uut mõtet või ideed, küll aga juba tegemisel olevate tööde jätkumist ning ähmaseid lubadusi.

Postimees uuris Tartu ülikooli (TÜ) ja Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ, viimasel ajal üritatud nimetada ka TalTech’iks)  teadlastelt ja E-riigi Akadeemialt, mis mõtteid neid koalitsioonileppe see osa tekitab.

Arvamused võib kokku võtta rahuliku tõdemusega, et kõige olulise toetamine ja arendamine on dokumendis ära märgitud ning kuna kõik märgitud tegevused on juba töös, siis tekitab küsimusi pigem nende äramärkimise vajadus.  Üha sagedamini kostub aga vajadus proaktiivsete teenuste järele,  eelkõige tervishoiu valdkonnas.

Vahendame valiku laekunud arvamustest:

Gert Jervan, T IT-teaduskonna dekaan ja professor

Enamus teemasid on olulised ja vajalikud. Samas midagi fundamentaalselt uut ei leia. Enamus tegevusi on olemasolevate tegevuste jätkamine või ellu viimine.

Kindlasti on vajalik e-teenuste jätkuv arendamine, et tagada teenuste usaldusväärsus, kasutajamugavus ja asjakohasus. Proaktiivsete teenuste temaatika on liikumas, nii nagu ka eesti.ee uuendamine, mis sai oma uue näo 2018. aasta detsembris. On oluline tagada nende valdkondade jätkusuutlik rahastus ja vältida stagnatsiooni.

Eesti vaimuvara digiteerimisel on tänuväärset tööd tegemas Rahvusarhiiv, Rahvusraamatukogu ja mitmed teised organisatsioonid. Jääb arusaamatuks, mis on punkti eesmärk.

Majanduse digiteerimine on vältimatu samm, kui Eesti majandus soovib globaalsetel turgudel olla vähegi konkurentsivõimeline. Tähelepanu peab pöörama aga meetoditele, kuidas seda saavutatakse. Ei tohi jääda ainult valmislahenduste kasutamise tasandile vaid kaasama peaks erinevaid Eesti osapooli (ülikoolid, lahendusi väljatöötavad ettevõtted), et saavutada parimad tulemused. Ühekordse seadmete ostmise toetamise asemel tuleb digitaliseerida terved väärtusahelad ning muuta protsesse. TalTech omab selles temaatikas Eestis unikaalset positsiooni, kombineerides omavahel inseneeria, majanduse ja IT teadmised.

IT ja inseneriteaduste õppe väärtustamine on hädavajalik, kui soovitakse suurendada Eesti majanduse lisandväärtust, liikuda väärtusahelas kõrgemale, kasvatada maksutulu. See on selge investeering tulevikku, eriti siis, kui seda tehakse kõikidel haridusastmetel. Inseneriks koolitamine ei hakka ülikooli esimesel aastal, huvi inseneeria vastu tuleb tekitada juba põhikoolis. Kuna IT on horisontaalselt läbi kõikide eluvaldkondade, siis on vaja koolitada nii tugevaid IT insenere kui ka tugevaid IT rakendajaid teistes eluvaldkondades (energeetika, ehitus, mehaanika, keemia, majandus jne.).

Jaak Vilo: TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja ja akadeemik

Peamises osas kordab käimasolevaid protsesse ilma suurte uute rõhuasetusteta.

Digitaalse terviseandmete taristu osas on ehk kõige ambitsioonikam ses osas: «Käivitame personaalse terviseplatvormi väljatöötamise, mis aitab inimesel koguda ja analüüsida terviseandmeid ning kujundada oma tervisekäitumist. Viime ellu põhimõtte, et igal täisealisel inimesel on oma perearstiga kokku lepitud terviseplaan.»

Proaktiivsetest teenustest on räägitud juba veidi aega, kuid väga täpset plaani seni ei ole, loodetavasti selle valitsuse käigus jõutakse sõnastada need teenused ja piloteerida palju intelligentseid (tehisintellekti kasutavaid) lahendusi.

Kui küsida, mis on koalitsioonileppe IT-osa rõhuasetus, siis e-riigi osas - kasutajasõbralikkus, lahenduste efektiivsus. Eraldi on rõhutatud eesti keele osa digiriigi arenduses. See on hea ja vajalik ning selgelt nõuab riiklikku toetust.

Muidugi ambitsioon, et riik ei oleks innovatsiooni pidur, võinuks olla ümber pööratud, et riik proovib olla innovatsiooni vedur ja võimalikult paindlikult aitab kaasa uute lahenduste loomisele. Sealhulgas andmepõhiste teenuste loomisele.

Läbivalt on mainitud IT õpetamise laiendamise vajadusi. Kuid reaalselt me teame, et ülikoolide ja teiste õppeasutuste võimekust piirab vastavalt koolitatud tööjõu (õppejõudude) nappus kui ka ressursside piiratus, selleks et kaasata piisaval arvul õppejõude ja õpetajaid.

On ebaselge, mida tähendab lause «väärtustame (IT) õpet». Igasugust õpet tuleb väärtustada. Kuid IT puhul tuleb turusituatsiooniga parema toimetuleku jaoks ehk seda veel forsseerida."

Üldiselt ei ole koalitsioonilepe kuigi piirav ega ka kuigi kiiret arengut lubav. IT valdkonnas on selgelt probleemiks kõrge kompetentsiga inimeste koolitamise kiirus ja maht. Ülikoolides on vaja rohkem doktoriõpet, mis toetaks majandust ning oleks vastavalt rahastatud. Siis saab korda ka õppejõudude puuduse poole ning laiendada IT hariduse andmist kõigil haridustasemetel paremini."

Arvo Ott, E-riigi Akadeemia tegevjuht

Koalitsioonileppesse on kirja saanud samad teemad, mis olnud Eesti e-riigi arendamisel ka seni päevakorras. Järjepidevus rõõmustab ja annab alust loota, et areng jätkub ning Eesti e-riik on jätkuvalt teistele riikidele eeskujuks.

Loetletud tegevustest kõige olulisemaks pean e-riigi arendamisel protsesside optimeerimist ja kodanike/ettevõtjate kasutajaliideste sõbralikuks muutmist.

Üksikuid punkte koalitsioonileppe IT-osast olid valmis kommenteerima ka tehnikaülikooli eri valdkondade teadlased.

• Lisaks kiiretele ühendustele õhus, maal ja merel on vaja ka kiireid andmesideühendusi. Jätkame ülikiire interneti püsiühenduse välja arendamist.

Mairo Leier, TalTechi IT-teaduskonna teadlane: Riigi initsiatiivil algas kiire interneti püsiühenduse baasvõrgu vajaduste kaardistamine ja välja ehitamine 2018. aastal. Viimase miili välja ehitamise eest kannavad hoolt telekomid, kuhu peaks kaasama ka kohalikud omavalitsused. Kuna kiire internet aitab kaasa nii ettevõtluse levikule kui ka uute teenuste viimist maapiirkondadesse, siis selline initsiatiiv on igati tervitatav. Tihti nõuavad uued teenused suuri andmemahte ja kiireid ühendusi, mis hetkel saab probleemivabalt kasutada ainult linnades ja suuremates keskustes. Ülikiiret internet väga väikeste viiteaegadega on vajalik näiteks ka isesõitvate autode jaoks, mis peavad suuri andmemahte üle võrgu vahetama. Lisaks linnades liikumisele peaksid need autod ka maapiirkondades järk-järgult liikuda suutma.

• Toetame isejuhtivate sõidukite kasutuselevõtuks vajaliku seadusandluse arendamist ning selleks sobiva ohutu liikluskeskkonna loomist.

Mairo Leier, TalTechi IT-teaduskonna teadlane: Isesõitvate autode testimine nõuab olulisi täiendusi seadusandluses. Alates sellest, kas autos peab kaasas olema ka autojuht kuni selleni, kellele langeb süü, kui autoga juhtub liiklusõnnetus. Lisaks sellele on vaja täiendada muud taristut, mis suurendab nii liiklusohutust ja teeb võimalikuks ka isesõitvate autode suhtluse teiste taristu elementide ja autodega. Mitmed riigid on juba võimaldanud isejuhtivate autode lubamist teedele, just testimise eesmärgil. Eesti kasuks räägib väiksus, mis teeb taoliste uute tehnoloogiate katsetamise lihtsamaks ja kiiremaks.

• Tagame isikuandmete kaitse. Tagame avalikule sektorile (sh tervishoiusüsteemile) esitatud delikaatsete isikuandmete kaitse ja inimestele võimaluse kontrollida oma andmete kasutamist.
• Jätkame küberrünnete vastu võitlemisel rahvusvahelist koostööd ning tõstame avalikkuse teadlikkust küberturvalisusest.

Rain Ottis, TalTechi IT-professor: Need ideed on mõistlikud ja sellest tulenevalt mitmel puhul ka vähemalt osaliselt juba töös. Omaette küsimus on see, kuidas lisanduvaid asju defineeritakse ja rahastatakse. Näiteks on rahvusvaheline koostöö suuremate küberrünnete (küberintsidentide) puhul vaikimisi õige käik, isikuandmete kaitse on seadusega ette nähtud ja avalikkuse küberturvalisuse alase teadlikkuse tõstmiseks on Eestis ette võetud erinevaid tegevusi. Loomulikult saaks ja tuleks kõigi kolme puhul teha rohkem, kuid selleks on vaja lisaressurssi. TalTech paneb oma õla hea meelega alla praktiliselt kõikide lepingus mainitud IT-tegevuste raames ja oleme valmis andma nõu täpsema tegevuskava loomisel.

• Tagame eesti keele kasutuse digiruumis. Toetame tarkvaraarendusi, et lisaks inglise keelele oleks võimalik kasutada eesti keelt.
• Loome tasuta eesti keele õppe nutirakenduse, mida saab kasutada nii Eestis kui üle maailma eesti keele omandamiseks.

Tanel Alumäe, TalTechi IT-teaduskonna vanemteadur: Need lubadused on suhteliselt ähmased, halvasti mõõdetavad ja osaliselt isetäituvad. Näiteks pole selge, mida mõeldakse «tarkvaraarenduste» all, mis võimaldavad kasutada eesti keelt: ka praegu on ju olemas eestikeelsed kasutajaliidesed (nii Windows, Android kui ka Linux), me saame kasutada tarkvara eestikeelsete dokumentide loomiseks, omavaheliseks suhtluseks jne. Oleks oodanud, et lubadustes mainitakse, et peab pöörama senisest veel suuremat tähelepanu eesti keele- ja kõnetehnoloogia arendamisele, et arvutiga saaks eesti keeles suhelda ning et keele- ja kõnetehnoloogiat saaks kasutada erinevates institutsioonides (näiteks kohtud, politsei, arstid), mis aitaks vastavaid tegevusi efektiivsemaks muuta. Mis puutub tasuta eesti keele nutirakenduse loomisesse, siis on see juba olemas --  nutirakendust Speakly saab tasuta kasutada eesti keele õppimiseks: https://www.ev100.ee/et/eesti-keel-selgeks-100-tunniga

• Seame prioriteediks täiskasvanute digioskuste igakülgse edendamise, et tõsta tootlikkust ning meie inimeste konkurentsivõimet kiirelt areneva majanduse ja tööturu tingimustes

Kristjan Rebane, TalTechi IT-teaduskonna projektijuht: Hea on, et digioskused leiavad üha sagedamini riigi arenguplaanidest rääkides ära märkimist, kuna globaalse konkurentsi ja piiratud tööjõuturu tingimustes pakuvad nad üht olulist võimalust kasvuks efektiivsema majandamise ja kõrgema lisandväärtuse näol.  Kui Eesti IT-haridus on heal tasemel, siis king pigistab eelkõige väljaspool IT sektorit, kus üha laiemalt levivate digitehnoloogiate kasutamiseks on igas majandusvaldkonnas vaja paremate digioskustega juhte ja töötajaid. Need digioskused lähevad sageli kaugemale tavapärasest kontoritarkvara ja netikasutamise oskusest ning võtavad igal erialal oma näo (nt finantssektoris rohkem andmeanalüütikat, tootmises seadmete automatiseerimine jne).   

Viimastel aastatel regulaarselt laekuv statistika majanduskasvu ületava palgakasvu kohta (rahandusministeerium ennustab seda trendi jätkuvat ka vähemalt järgmisel 5 aastal) viitab samale fenomenile. Teatud piirideni on tegemist korrektsiooniga, ent lõpmatult see ilma lisandväärtuse kasvuta jätkuda ei saa. Viimane tähendab eelkõige efektiivsemat majandamist ning konkurentsivõimelisemaid tooteid ja teenuseid. Selleks on omakorda vaja paremat juhtimist ja keerukamaid oskuseid, mille hulgas on olulisel kohal üha rohkem erialaspetsiifilised digioskused.

KOALITSIOONILEPPE OSA E-RIIK ja INFOÜHISKOND

•    Viime e-teenused, eesti.ee keskkonna ja riigi IT-lahendused uuele arengutasemele muutes teenused proaktiivsemaks. Muudame e-riigi mobiilisõbralikuks.

•    Vähendame riigile andmete esitamise koormust. Selleks järgime e-teenuste arendamisel andmete ühekordse sisestamise printsiipi, et vähendada kodanike ajakulu riigiga suhtlemisel.

•    Toetame riigi ja riigiettevõtete poolt kogutud andmete turvalist ning anonüümset kasutamist ka erasektori poolt.

•    Tagame isikuandmete kaitse. Tagame avalikule sektorile (sh tervishoiusüsteemile) esitatud delikaatsete isikuandmete kaitse ja inimestele võimaluse kontrollida oma andmete kasutamist.

•    Toetame riigile loodud IT-lahenduste eksporti.

•    Jätkame küberrünnete vastu võitlemisel rahvusvahelist koostööd ning tõstame avalikkuse teadlikkust küberturvalisusest.

•    Arendame Eesti ärikeskkonda e-residentidele atraktiivsemaks arvestades e-residentsus 2.0 programmi põhimõtteid. Lahendame koostöös erasektoriga e-residentsuse programmi kitsaskohti.

•    Tagame eesti keele kasutuse digiruumis. Toetame tarkvaraarendusi, et lisaks inglise keelele oleks võimalik kasutada eesti keelt.

•    Viime ellu rahvusliku digiprogrammi, et digiteerida eesti vaimuvara.

•    Loome tasuta eesti keele õppe nutirakenduse, mida saab kasutada nii Eestis kui üle maailma eesti keele omandamiseks.

•    Toetame majanduse digitaliseerimist. Näeme tööviljakuse ja efektiivsuse tõstmise ühe olulise vahendina infotehnoloogiliste lahenduste laiemat kasutuselevõttu kogu majanduses ja sellekohase koolituse ja teabe pakkumist haridussüsteemis, samuti on vajalik toetada valdkondlike kompetentsikeskusi, klastreid jms.

•    Toetame riigiasustustes ja kohalikes omavalitsustes käsitsi koostatavate andmebaaside, raportite jms tegevuste automatiseerimist, et tõsta seeläbi töö efektiivsust.

•    Toetame uute innovaatiliste lahenduste kasutusele võttu hoolitsedes selle eest, et riik ei oleks innovatsiooni pidur.

•    Toetame isejuhtivate sõidukite kasutuselevõtuks vajaliku seadusandluse arendamist ning selleks sobiva ohutu liikluskeskkonna loomist.

•    Seame prioriteediks täiskasvanute digioskuste igakülgse edendamise, et tõsta tootlikkust ning meie inimeste konkurentsivõimet kiirelt areneva majanduse ja tööturu tingimustes.

•    Väärtustame IT ja inseneriteaduste õpet kõigis haridusastmetes.

•    Lisaks kiiretele ühendustele õhus, maal ja merel on vaja ka kiireid andmesideühendusi. Jätkame ülikiire interneti püsiühenduse välja arendamist.