Ivo Suursoo: koalitsioonilepingus tahtnuks näha tõelisi digipöördeid

Ivo Suursoo

FOTO: Tarmo Niitla

E-riik ja infoühiskond on koalitsioonileppes saanud eraldi tähelepanu, mis on igati loogiline, nähes tehnoloogia integreerumist meie kõigi igapäevaellu. Samas ei ole tehnoloogiaga kaasnevate võimaluste ärakasutamise osas piisavalt ambitsioonikust, leiab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Ivo Suursoo kommentaariks EKRE, Isamaa ja Keskerakonna võimuleppele.

Eesti vajab hädasti kolme suure digipöörde käivitamist – riigi, majanduse ja tehnoloogiahariduse digipööret. Selgitan täpsemalt.

Riigi digipööre. Plaanitud tempos riigi teenuste uuendamine jääb jalgu tarbijate ootustele ning ka Riigireformile (kui seda tõsiselt võetakse). Selleks tuleb riigireformi loogiliseks osaks tuua samaaegne riigi teenuste reform (sealhulgas arvestava osa teenuste osutamise delegeerimine eraettevõtetele) ning digitaalse transformatsiooni üksuse loomine uue põlvkonna digitaalsete vahendite abil osutatavate teenuste kiiremaks käivitamiseks.

Majanduse lisandväärtuse hüpe ja majanduse digipööre. Pikaajalise edu tagamiseks tuleb luua terviklik programm Eesti majanduse ümber kujundamiseks kõrgema lisandväärtuse loojaks, mille keskmes on teadusega koostöös loodud nutikad tooted ja teenused. Hetkel on leppes ära toodud üksikuid komponente – näiteks, et ka ettevõtjad saavad teadus- ja arendustegevuseks kaasrahastust ning teadlasi ja teadusasutusi motiveeritakse panustama turulähedasse toote- ja tehnoloogiaarendusse.

Lühiajalise lisandväärtuse kasvatamiseks vajame kristall-selget plaani Eesti majanduse järsuks automatiseerimiseks, digitaliseerimiseks ja robotiseerimiseks, et jõuda EL-i maade hulgas 19-ndalt kohalt (DESI raport 2018) esikümnesse.

Tehnoloogiahariduse hüpe. Kogu elanikkonna digioskused on leppes kenasti esile tõstetud. Samuti on meile oluline IT ja inseneriteaduste õpe läbivalt kõigis haridusastmetes. Tehnoloogia huvihariduse kohta plaani ei leidnud. Samuti  teeb meid murelikuks, et reaal- ja loodusainete õpetajate puuduse leevendamiseks ei ole meetmeid välja pakutud.

Positiivne on, et õppejõududele tagatakse konkurentsivõimeline palk ning doktorantuuris õppivate inimese elujärge tahetakse parandada. Hariduse ja teaduse piisava rahastuseta, mida kavandatakse, ei saa toimuma ka majanduse lisandväärtuse hüpet.

Kokkuvõttes ootasime leppe «Majanduse, ettevõtluse ja maksude» osas oluliselt jõulisemat sõnumit ja plaani  kuidas tagada Eesti majanduse oluline kasv. Aga sobib, et jätkuvalt seistakse rahvusvaheliselt tunnustatud hea ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna eest, toetatakse majanduse digitaliseerimist ning riigile loodud IT-lahenduste eksporti. 

IKT sektor kutsub osapooli tihedale koostööle, et plaani kohendada vähemasti valitsuse tööplaani tasemel.

Tagasi üles