Euroopa kiitis autoriõiguste direktiivi Eesti vastuseisule vaatamata heaks

Urmas Reinsalu ja Andrus Ansip

FOTO: PEETER LANGOVITS / PM/SCANPIX

Euroopa riikide esindajaid koondav Euroopa Liidu Nõukogu kiitis täna viimase vajaliku instantsina heaks palju kära tekitanud autoriõiguste direktiivi, millele Eesti viimasel hetkel järsku vastuseisu hakkas näitama.

Direktiiv sai nõukogu heakskiidu suure häälteenamusega. Seda toetas koguni 19 liikmesriiki, vastu olid kuus: Itaalia, Luksemburg, Holland, Poola, Soome ja Rootsi. Erapooletuks jäid Eesti, Belgia ja Sloveenia.

Otsustamisel oli vaja saada kvalifitseeritud häälteenamus, mille lugemisel lähevad arvesse vaid poolthääled.

Uute eeskirjade kohaselt peavad Google ja teised võrguplatvormid allkirjastama litsentsilepingud muusikute, esitajate, autorite, uudiste kirjastajate ja ajakirjanikega, et kasutada nende töid. Google YouTube, Facebook,  Instagram ja muud jagamisplatvormid peavad samuti võtma kasutusele filtrid, et vältida kasutajate poolt autoriõigustega kaitstud materjalide üleslaadimist.

Eesti asus justiitsministeeriumi eestvedamisel möödunud  nädalal ootamatult nende riikide sekka, kes nõukogu hääletamise eel enam ei toetanud digivolinik Andrus Ansipi eestvedamisel valminud direktiivi. Ülemöödunud nädalal oli see saanud Euroopa Parlamendis ka enamiku Eesti saadikute poolthäältega heakskiidu ning nüüd ootaski seda veel ees hääletus nõukogus ja edaspidi ülevõtmine liikmesriikide seadustesse.

Direktiivi tekst valmis suures osas Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal ning kompromissteksti koostajateks on justnimelt meie justiitsministeeriumi ametnikud. Ent möödunud nädalal Euroopa Liidu Nõukogule saadetud kirjas leiab Eesti justiitsministeerium äkki, et pole enam direktiiviga rahul. Pidades seejuures nähtavasti silmas Euroopa Parlamendi arutelude käigus sellesse tehtud muudatusi, mille tagajärjel tuleb ka väikestel portaalidel asuda kasutajate lisavat sisu eriprogrammide abil kontrollima, et see eri rikuks kellegi autoriõigusi.

«Eesti leiab, et direktiivi lõplik tekst ei taga piisavat tasakaalu erinevate huvide vahel,» seisab Eesti seisukohta väljendavad kirjas.

Justiitsministeerium teatas tänase hääletuse eel, Eestis on hiljuti toimunud parlamendivalimised ning «meie uus valitsus ja parlament ei ole suutnud lõpliku kompromissteksti kohta oma seisukohta anda».

Justiitsminister Urmas Reinsalu hinnangul ei ole aga internetivabaduse tulevikku silmas pidades autoriõiguste direktiivis saavutatud vajalikku tasakaalu. «Vabadus on väga tähtis väärtus ja seetõttu Eesti täna sellele asjale «jah» ei ütle ning jääb õiguslikus tähenduses erapooletuks,» sõnas  Reinsalu.

Minister ei täpsustanud samas mitte kuidagi, mis selles direktiivis nüüdseks sellist on, mis ministeeriumile ei meeldi. Küll aga viitas ta sellele, et direktiivi teatud punktid ei täida õigusselguse nõudeid ja selle rakendamisel võivad tekkida probleemid õiguskindlusega.

Keegi ei tea midagi

Eestis ega Euroopas ei paista tegelikult keegi teadvat, mis kurikuulus Euroopa Liidu autoriõiguste direktiiv meie veebiportaalidele ning heliloojatele, kunstnikele ja kirjanikele ja nende teoseid tarbivatele inimestele kaasa toob.

Hirmu külvamist direktiivi ümber on olnud aga palju. Eelkõige on rahval judinaid tekitada üritanud USA veebihiiud Google ja Wikipedia ning Euroopa piraadipartei parlamendisaadiku Julia Reda eestvedamisel. Eestis on viimase ideede levitajateks olnud Wikimedia Eesti, Eesti Interneti Kogukond ja portaal hinnavaatlus.ee.

Ameeriklaste põhisõnum üle lombi on olnud see, et suure tõenäosusega tuleb YouTube’i sarnastel multimeediaportaalidel hakata eurooplaste jaoks sisu näitamist piirama, kuna karmimad autoriõiguste reeglid ei võimalda siin kõiki videod kuvada.

Eesti kohalikud aktivistid rääkisid aga enne Euroopa Parlamendi hääletust sellest, et kõik kasutajate sisu kuvavad portaalid peavad võtma kasutusele "tsensuurirobotid", mis selle sisu enne avaldamist automaatselt üle kontrollivad ja välja praagivad selle, mis kellegi autoriõigusi riivata võiksid. Lisaks hakkavat kehtima midagi lingimaksu taolist, mis olevat eriti hirmutav just teiste keskkondade sisust koosnevale portaalile Wikipedia.

Tegelik olukord on aga selline, et direktiivi mõtted tuleb veel sõnastada ka Eesti autoriõiguste seaduses ning enne seda ei tea tegelikult keegi, mis täpselt eestlaste jaoks teistmoodi olema saab.

«Hetkel saame öelda, et see kohustuste ulatus, mis Eestis loodud portaalidele kohaldub, selgub direktiivi ülevõtmise ja eelnõu koostamise käigus, sest siis on räägitud erinevate sidusrühmadega ning valminud on ka mõjuanalüüs,» rääkis Postimehele justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Kärt Nemvalts.

Nemvaltsi sõnul on selge aga see, et direktiivi artikkel 17 (endine 13) kohustab teatud suuruse ja vanusega platvorme omandama kollektiivse esindamise organisatsioonidelt load autoriõigustega kaitstud sisu kuvamiseks.

«Juhul, kui platvorm seda luba mingil põhjusel ei saa, näeb direktiiv ette tingimused, millal teenuseosutaja sisu üldsusele kättesaadavaks tegemise eest vastutab. Näiteks juhul, kui platvorm ei suuda tagada, et need teosed, mida õiguste omaja ei soovi, et oleksid platvormil kättesaadavad, seda tõepoolest ei oleks. Igal juhul peavad platvormid pärast õiguste omajatelt piisavalt põhjendatud teate saamist kiiresti tegutsema, et muuta teatatud teosed või muu materjal kättesaamatuks või kõrvaldada oma veebisaitidelt,» rääkis ta.

Rattus: elame-näeme

Veelgi kidakeelsem oli direktiivi kommenteerides Eesti Autorite Ühingu juht Kalev Rattus.

«Kuni direktiiv ei ole Eesti seadusesse üle võetud, pole mul midagi kommenteerida. Elame – näeme,» väljendas Rattus oma seisukoha puudumist.

Nemvaltsi viidatud artikkel 17 ongi olnud kogu direktiivi kõige tähelepanuväärsemaks sätteks. See loob kohustused neile portaalidele, mille peamine eesmärk on talletada ja teha üldsusele ligipääsetavaks suur hulk kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid. Klassikalisteks näideteks maailmas ongi YouTube ja Eestis näiteks rate.ee

Ansip: YouTube ei kao kuskile

Direktiivi loomise eest Euroopa Komisjonis vastutanud digivolinik Andrus Ansip märkis, et autoriõiguste kontrolli filtrid ei ole portaalid jaoks midagi uut ja näiteks YouTube kasutab neid juba ammu. Küll aga muutuvad kasutajate õigused seoses võimaliku ülekohtuga.

«Kui te laete midagi täna üles, mis selle filtri poolt eemaldatakse, siis praegu puudub igasugune õiguslik mehhanism selleks, et see, mis teie veendumuse kohaselt täiesti ebaõiglaselt eemaldati, sinna platvormile tagasi pandaks. Uus direktiiv loob selle mehhanismi,» rääkis Ansip.

Lisaks viitas Ansip, et YouTube ütleb juba praegu, et 95 protsenti  kõigist platvormile üleslaetud lugudest on litsentsidega kaetud. «See ei ole midagi uut, et platvormid peavad tegelema litsentsidega,» märkis volinik. Just seetõttu ei usu Ansip, et YouTube oma sisu kuidagi eurooplaste jaoks piirama hakkab.

«Kui loobutakse mingisuguse teenuse osutamisest, siis loobutakse ka kasumist. Ma küll ei usu, et Google oleks huvitatud Euroopa turu kaotamisest. YouTube’i emafirma Alphabethi aastane kasum oli 137 miljardit eurot ja öelda, et neid miljardeid oli liiga palju ja me enam ei taha – ma küll ei kujuta sellist ettevõtjat ette,» rääkis ta.

Lisaks tuletas Ansip meelde, et litsentseerimise kohustus on neil, kelle põhitegevuseks on võimaldada ligipääsu suurtele mahtudele autoriõigustega kaitstud töödele.

«Ei pea mõtlema aastatele ega käivetele. Teiseks on direktiivis sees proportsionaalsuse põhimõte – kui kogu aeg sisu jälgida on ebaproportsionaalselt kallis, kohaldub ikkagi «märka ja tegutse» printsiip. Platvorm on vastutav üleslaetud sisu eest ainult siis, kui keegi juhib tähelepanu sellele, et üles on laetud midagi ebaseaduslikku. Nii nagu oli, nii jääb,» kinnitas ta.

Järelevalveorgani määramise kohustust direktiiv ette ei näe. Võimalikud teoste kasutamist puudutavad vaidlused lahendatakse üldises korras tsiviilkohtumenetluses.

Mis puudutab direktiivi edasist saatust, siis see ootab järgnevalt Euroopa Liidu nõukogus kinnitamist. Seejärel avaldatakse see juba Euroopa Liidu Teatajas ning peale jõustumist on liikmesriikidel kaks aastat aega direktiiv üle võtta  - tähtjaks mai 2021.

Tagasi üles