Eesti inimõiguslane: internet on päris pekkis

Kari Käsper

FOTO: Kuvatõmmis

Riigi mittesekkumise tagajärjel valitseb internetis väga suur ebavõrdsus, leiab Eesti Inimõiguste Keskuse juht Kari Käsper.  

«Kui me vaatame internetti täna, siis internet on päris pekkis. Internet on pekkis sellepärast, et riik ei ole sellesse eriti sekkunud. Riik on lasknud asjadel omasoodu minna ja me oleme näinud, milliseks asjade omasoodu minekul olukord läheb,» ütles Käsper tänaselt konverentsil Eesti Internet 2019.

Käsperi hinnangul kardavad eestlased võib olla riigi sekkumist sellepärast, et meil on ees totalitaarsete ühiskondade näited. «Aga meie ei ela täna totalitaarses ühiskonnas, ma loodan, et me sinna kunagi ka ei jõua,» sõnas ta.

«Meil on hea näide isikuandmete kaitse regulatsioonist, kus riik – antud juhul Euroopa Liit  - sekkus ja tegi reeglid, mis on väga selged, üheselt mõistetavad ja millele saab tugineda ja mida saab kohtus vaidlustada.  Seetõttu me oleme vabamad ja saame turvalisemalt internetis tegutseda,» märkis ta.

«Vastandada riiki ja vabadust internetis on täiesti vale. Riigi roll ja riigi kohustus on tagada inimõigused, tagada igaühe vabadused. Ja seda peab tegema ta ka internetis. Kui ta peseb aga käed puhtaks ja ütleb, et vaadake ise, kuidas te seal hakkama saate, siis see ei ole õige,» arvas Käsper.

Käsperi hinnangul on internetis hetkel aga tekkinud näiteks ebavõrdne olukord meedia tarbimisel, kuna enamik meediat on «kusagil maksumüüri taga täiesti lollakalt piiratud»  - inimestele on piiratud ligipääs infole ja sellega suunatakse neid fake-news lehtedele.

«Riigi ja ühiskonna sekkumata jätmise tõttu on meil internetis väga suur ebavõrdsus, väga vähe vabadust, suurte korporatsioonide domineerimine ja palju-palju muid probleeme, mis sellega kõik kaasnevad,» sõnas Käsper.

Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse valdkonna juhi Uku Särekanno sõnul on aga inimesed endast ise liiga palju informatsiooni internetti jaganud.

«Meie oleme väga alasti võtnud ennast ise. Me oleme pannud kole suuremasse keskkonda välja peaaegu kõik, mis meil on.  Ja tegelikult hakkab see alles praegu kohale jõudma, mis sellega on võimalik teha ja kuidas sellega on võimalik mind ja kogu minu kogukonda suunata,» sõnas Särekanno.

Tema hinnangul oleks see väga libe tee, kui riik peaks sellistesse protsessidesse sekkuma.

«Mina eeldaks küll seda, et toimub kogukondlik tasakaalustamine,» arvas ta. «Ma ei kujuta ette, riiklikult saaks luua institutsioone, mis hakkaksid läbi lappama Facebooki või YouTube’i sisu.  

Särekanno leidis, et Eesti ei peaks looma tõeministeeriumi, mis peaks hakkama läbi analüüsima EKRE või tonte teab kelle väljaütlemisi.

Tagasi üles