Ekspert: Eesti ei peaks digimaksu kehtestamisega kiirustama (2)

Aivar Pau
, ajakirjanik
Copy
Facebook.
Facebook. Foto: DADO RUVIC / REUTERS

Eesti ei peaks mitme Euroopa riigi eeskujul kiirustama siseriikliku digimaksu kehtestamisega maailma suurte veebiplatvormide siinsele kasumile, leiab advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co partner ja maksuvaldkonna juht Toomas Pikamäe.

«Öeldakse, et tark ei torma. Seepärast oleks Eestil mõistlik enne oma digimaksu kehtestamist vaadata, millised on teiste Euroopa riikide positiivsed ja negatiivsed kogemused nende digimaksude kehtestamise ja kogumisega. Seda enam, et siseriikliku digimaksu kehtestamist plaanib hetkel ainult osa Euroopa Liidu liikmesriike,» rääkis Toomas Pikamäe Postimehele.

Eesti võiks tema hinnangul arvestada ka sellega, et Euroopa parlament kiitis möödunud aasta 13. detsembril heaks Euroopa Komisjoni ettepanekud üleeuroopalise digimaksu kehtestamiseks. Järgmine samm on Euroopa Liidu Nõukogu käes, kes peab direktiivid heaks kiitma.

«Tõsi, pärast detsembrit 2018 on avaldatud seisukohti, et digimaksu kehtestamine Euroopa tasandil lükkub edasi 2025. aastasse. Siiski ei ole Euroopa Liidu tasandil digimaksu reeglite kehtestamisest loobutud ning digimaksu kehtestamine osas liikmesriikides võib Euroopa Liidu reeglite kehtestamist kiirendada. Eelnevat arvestades ei peaks Eesti enda digimaksu kehtestamisega kiirustama,» kordas Pikamäe.

Tõsi, pärast seda, kui liikmesriikidel ei õnnestunud saavutada kokkulepet üleeuroopalistes ettepanekutes, on mitmed Euroopa riigid tulnud välja siseriiklike digimaksu plaanidega. Nüüdseks on Pikamäe sõnul jõutud arusaamisele, et Google’i, Amazoni, Facebooki ja teiste nendetaoliste kiiresti kasvavate tehnoloogiafirmade teenitud kasumi maksustamise tase ei ole asjakohane. Need firmad on loonud endale struktuuri, kus nende teenused on tarbitavad pea kõikides riikides, ent nende kasum koguneb üksnes madala maksumääraga riikidesse.

Pikamäe sõnul on praegu kehtiv rahvusvaheline maksuõigus kujunenud tööstusettevõtjaid silmas pidades ja seob piiriüleste firmade kasumi maksustamise nende füüsilise kohalolekuga kas esinduste või kaubandusüksuste kujul. Internetifirmadel tavaliselt selline füüsiline kohalolek puudub ja see võimaldab neil pakkuda teenuseid korraga paljudes riikides, ilma et neil tuleks oma kasumilt märkimisväärset maksu tasuda.

Toomas Pikamäe lisas, et on üsna tõenäoline, et mõni Euroopa Liidu liikmesriik võtab digimaksu kehtestamise sammu ette üksinda.

Prantsusmaa on teatanud, et kui Euroopa Liidu tasandil mingit kokkulepet ei saavutata, võib ta kehtestada koguni tagasiulatuvalt, 1. jaanuarist 2019 kehtiva maksustamise regulatsiooni. Sarnast sammu kaalub ka Hispaania. Austria on teatanud, et kavatseb kehtestada veebireklaamile 3 protsenti käibemaksu alates aastast 2020. Saksamaal pole digimajanduse maksu kehtestamist lähitulevikus oodata.

Eesti plaanide kohta avaldas rahandusministeeriumi asekantsler oktoobris 2018 arvamust, et Eesti ei plaani riigisisest digimaksu ning oodatakse Euroopa Liidu tasandil ühiste reeglite kehtestamist.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles