Päevatoimetaja:
Kaido Einama
Saada vihje

Elektritõuks on megasuur fun! (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Elektriline tõukeratas on puhas rõõm.
Elektriline tõukeratas on puhas rõõm. Foto: Sander Ilvest

Me vuhiseme mantlihõlmade lehvides ja naerda lagistades mööda Pirita tee kergliiklusteed. Nagu nõiad! Me katsetame elektrimootoriga tõukerattaid! 22 kilomeetrit tunnis, kuid liikumatult. Luua seljas lennata võiks olla täpselt sama tunne. Ma seisan, kuid liigun, mõtlen möödujate pilke nautides. Ma olen maailma ülevaataja!

Loomulikult olin ma elektritõukeratast varemgi näinud, kuigi selle peale minna polnud ma kunagi tahtnud. Ikkagi mootoriga, selline asi läheb kergesti käest. Murran veel mõne luu.

Kuid nagu sageli juhtub – ma mõtlen, et ei iial, ja siis on see kõige ägedam asi maailmas. Arteri toimetaja, endine tarbijaajakirjanik Hanneli Rudi muidugi juba teadis elektritõukekaid. Tema oli säärasega tiirutanud isegi Lissabonis, kus neid mõõduka tasu eest renditakse. Sõidad ühe vaatamisväärsuse juurest teise juurde ning kui aku tühi, jätad kusagile laadima, järgmise kasutaja jaoks. «Tallinn on selle jaoks liiga väike,» arvas Hanneli.

«Poleks ju mõtet osta endale sellist ratast ja minna siis lindi peale jooksma,» ütles ta, «käigu parem jala.» Tõepoolest, elektritõuksi fun factor on megasuur. Fun on peamine. Fun on liikumapanev jõud. Kuid mitte ainult, otsustasime Kadrioru kohvikus latet limpsides ja rattaid imetledes.

Kujutlesime inimest, kes elab Viimsis või mõnel Tallinna «mäel» või mõnel linna ümber oleval valglinnaalal. Kiidetagu ühistransporti kuidas tahes, kes autoga harjunud, see bussipeatuses ei passi. Või vastupidi, inimene, kes töötab mõnes tehnopargis ja peab liinibussi lõpp-peatusest veel mitu kilomeetrit mööda tööstusmaastikku kõndima. Jube igav ju. Neile inimestele, eriti kui omavalitsus on ka kena kergliiklustee ehitanud, võiks elektritõuks hästi sobida. Jalgratas ajab ju higistama, kuid tõuksil kulged väärikalt, riideid kortsutamata, ainult saba lehvib tuules. Pärast harjutamist käib tõuks ka kiiresti kokku, nii et saju korral lähed sellega bussi peale või kutsud takso.

Õhtul võtsin oma mehe, mõlemad rattad ja me tiirutasime mitu tundi mööda Tallinna.

Tagasi üles